Kaotsi läinud Ühispanga aktsiatest lõikasid tulu panga juhid

5 miljonist pangale kuulunud aktsiast läks 1997. aastal vähemalt osa Lembit Kitteriga seotud Mani saare maksuparadiisis registreeritud offshore-firma Patent Developments Ltd arvele. See firma tegeles aktiivselt Ühispangale kuulunud aktsiate müügiga. Näiteks müüs ta Äripäeva käsutuses oleva maksekorralduse koopia kohaselt 600 000 Ühispanga aktsiat 31,5 miljoni krooni eest kinnisvarafirmale AS Kadaka Kinnisvara. Algselt pangale kuulunud aktsiate müügist saadud tulu viidi offshore-firmast 1997. aasta jooksul välja mõnekümne erineva tehinguga, sealhulgas sularaha väljavõtetena.

Patent Developments on Ühispanga juhtidega tihedalt seotud. Firma sai Ühispangalt 156 miljonit krooni krediiti, mida kinnitab panga laenujuhi Andrus Kimberi allkiri laenulepingul. Patent Developmentsi volitatud esindaja oli Ühispanga asepresident Lembit Kitter ning kontaktisikud panga presidendi Ain Hanschmidti sekretär Inga Tomingas ja peajurist Livia Toomik.

Patent Developmentsi arvelt Ühispangas läks paarikümne tehinguga välja ligi 80 miljonit krooni. Osa raha on liikunud edasi teistele offshore-firmadele. Osa on võetud välja sularahas, seda ligi kümnel korral, mõnesaja tuhande krooni kaupa. Loo muudab pikantseks asjaolu, et 1,7 miljoni krooni sularaha väljavõtmise korraldustele on Ühispanga kontorites alla kirjutanud Patent Developmentsi allkirjaõiguslik isik Alastair Cunningham, mees, kes kõnealusel perioodil pole teadaolevalt Eestis käinudki.

Kirjeldatud sularaha väljamaksete vastu tunneb huvi maksuamet ja nõuab maksu tasumist 1,4 miljoni krooni ulatuses. Sellekohase maksuotsuse saamise on oma allkirjaga kinnitanud Ühispanga aktsiakauplemise juht Margus Kangro.

Ametivõimud on Ühispanga juhtide tehinguid kommenteerides napisõnalised. Finantsinspektsioon teatas, et järelevalvetegevuse käigus kogutud andmed on seadusest tulenevalt konfidentsiaalsed. Maksuamet on samuti keeldunud igasugustest kommentaaridest sel teemal.

Ühispanga juhtkond ei ole soovinud pangale kuulunud aktsiate käekäiku lähemalt kommenteerida. Ühispanga asepresident Lembit Kitter ütles kaks nädalat tagasi aktsiate saatust kommenteerides, et ei mäleta, kuhu aktsiad said. Tema sõnul pole panga juhtkond motiveeritud aktsiate saatust uurima.

Ka Ühispanga endised juhid ? näiteks nõukogu esimees Aare Urm ja juhatuse liige Toivo Annus ? polnud nõus kirjeldatud afääri kommenteerima, viidates konfidentsiaalsusnõudele.

Ühispanga juhtidega seotud offshore-firmalt aktsiad ostnud ASi Kadaka Kinnisvara juht Hillar Teder ütles, et ostis aktsiad turuhinnaga.

?Saime ainult kahju sellega,? kommenteeris ta oma investeerimistegevust. Teder ütles, et tegi aktsiate ostmise otsuse ise.

Aktsiaafäär sai alguse 1997. aastal, mil Ühispank liitis endaga Põhja-Eesti Panga. Kahe panga liitmise käigus emiteeritud 5 miljonit uut Ühispanga aktsiat jäid ?üle? ja panga nõukogu otsustas suunata need töötajatele preemiaoptsioonideks. Tegelikkuses läks enamik aktsiaid mujale.

Ühispanga juhid hoiduvad jätkuvalt vastamast küsimusele, mis sai 5 miljonist aktsiast, mis kuulusid pangale ja olid mõeldud töötajatele optsioonideks, aga mille tippjuhid offshore-firmade vahendusel maha müüsid.

Salatsemine annab alust arvata, et nende aktsiatega seonduv pole päris puhas. Teiseks võib arvata, et aktsiad ei läinud töötajatele optsioonideks, vaid need omastas väike ring Ühispanga juhte. Ja jagas ka tulu.

Äripäev on saanud jälile ühele osale sellest aktsiapakist. Toimetuse käsutuses olevad dokumendid näitavad, et 600 000 aktsiat müüdi 31,5 miljoni krooni eest 1997. aasta kevadel. Aktsiate müügist sai tulu Ühispanga asepresidendi Lembit Kitteri kontrollitav offshore-firma Patent Developments Ltd.

Olen viimase kuu aja jooksul püüdnud järjekindlalt saada Ühispanga juhtide käest vastust küsimusele optsiooniaktsiate saatuse kohta, aga tulutult. Saatsin ka eile Ühispangale oma artikli palvega seda kommenteerida panga juhil Ain Hanschmidtil. Küsisin täpsemat infot ka maksuameti revisjonide kohta Ühispangas, sest selgub, et revisjone on olnud mitu, millest vähemalt üks veel pooleli ja mille on Ühispank kohtus vaidlustanud kui ?liiga pikale veninu?. Küsisin lisaks, kas panga sisekontroll tegeleb aktsiamüügi uurimisega.

Pangast saabus lakooniline vastus, milles polnud midagi uut. Ühispanga vastus oli järgnev: ?Artikli autoril on ikkagi lootusetult sassis juba toimunud revisjon(id?) ja toimuv revisjon. Tänasel päeval toimub Eesti Ühispanga suhtes ainult üks revisjon. See revisjon on vaidlustatud kohtus. Pank keskendub kohtuvaidlusele ega kommenteeri enne kohtuvaidluse lõppu ei revisjoni ega muid asjaolusid, mida autor oma artiklites seostab või kavatseb seostada pangaga.?

Kuniks panga juhid pole avalikkusele aktsiate saatuse kohta selgitust andnud, viitavad kõik asjaolud sellele, et panga tippjuhid panid sisuliselt tasku panga omanikele kuulunud aktsiad ja teenisid nende müügilt kümneid miljoneid kroone isiklikku tulu. Ning tagatipuks jätsid sellelt tulult ka maksud maksmata.

Ühispank on seoses juhtkonnaga seotud aktsiatehingutega sattunud maksuameti revisjonide haardesse.

Ühispanga juhtkonda puudutav revisjon algas maksuametis juba 2002. aasta veebruaris. Mitmete firmadega seotud revisjonid kestavad tänaseni. Ühispank on ühe nendest kohtus vaidlustanud.

Kaks aastat tagasi alanud revisjonid puudutavad käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu maksmist perioodil 1996?2001. Maksuamet küsis Ühispangalt välja dokumendid tehingute kohta Ühispanga ja mitme offshore-firma vahel, nende hulgas oli ka Lembit Kitteri esindatav Patent Developments Ltd.

Kokku tuvastas maksuamet 1997. aastal Patent Developmentsi arvelt väljaminekuid 80 miljoni krooni ulatuses ja sissetulekuid 65 miljoni krooni ulatuses. Sularahas on kontolt välja võetud 1,7 miljonit krooni.

Tänavu aasta algul kaebas Ühispank maksuameti käimasoleva revisjoni laiendamise osas kohtusse ja võitis. Pooled pole otsuse edasikaebamisest teada andnud.