Krediidikorraldaja võtab võlgniku pihtide vahele kolmandal päeval

Kui arve tasumise tähtajast on kolm päeva möödas, hakkab inkassofirma tarbija või ettevõtte vastu huvi tundma, ütles krediidikorralduse ja võlgade sissenõudmisega tegeleva Intrum Justitia tegevdirektor Ivar Tammemäe.

Alguses helistatakse ning tuletatakse võlgnikule maksmata arvet meelde, kusjuures seda ei tehta mitte inkassofirma, vaid kliendi nimel, mistõttu võlgnik ei teagi, et tema andmed on juba inkassofirmas. Kui võlgnik ei ole lubatud tähtajaks raha ära maksnud, võtab kliendi krediidisuhteid haldav firma temaga taas ühendust.

Tammemäe sõnul on inkassotegevus kogu Euroopas asendumas taolise krediidikorraldusega, sest kõige tõhusamalt tagab arvete laekumise rutiinne ja reeglipärane töö võlgnikega, mitte ühekordsed tegevused.

Krediidihalduse teenust pakub ka AS Krediidiinfo, kelle teenusest üks osa on tehniline ja puudutab kirjavahetust ning telefonikõnesid, selgitas Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger. Teine osa puudutab monitooringut. ?Kui ettevõttega midagi juhtub, saab Krediidiinfo klient sellest kohe teada,? kinnitas Jäger.

Inkassoteenust Krediidiinfo ei osuta. Kliendi soovil antakse see üle kliendi valitud firmale, ütles Jäger.

Tammemäe sõnul on oluline hakata tasumata arvetega tegelema juba mõni päev pärast maksetähtaja möödumist, kuna aja möödudes raha kättesaamise tõenäosus väheneb.

?Krediidikahju võimalus kasvab ajas, sest mida pikemat aega võlgu ollakse, seda raskem on raha kätte saada,? kinnitas Tammemäe. ?Optimaalne oleks hakata võlgade sissenõudmisega tegelema üks-kaks kuud pärast arve maksetähtaja möödumist.?

Ühe-kahe kuu vanuse tasumata arve maksmise tõenäosus on 80?90 protsenti, samas on poole aasta vanuse tasumata arve sissenõudmise võimalus vaid 50?60 protsenti.

Praegu hakkavad Eesti ettevõtjad võlgade sissenõudmise võimalusi otsima alles 5?6 kuu möödudes, kuid see on juba aeg, kus kahju on tekkinud.

Viis aastat tagasi Krediidiinfos tehtud uuring näitas, et 40?50 protsenti viibivatest arvetest jäeti maksmata tahtlikult, mitte finantsraskuste tõttu. Viivituste tänaseid põhjuseid uuritud ei ole. Keskmine viivitusaeg on tänaseks vähenenud tollaselt 21 päevalt 9 päevale.

Kui arve ei laeku, siis tavaliselt hakkab firma võlgnikule helistama ja kirju saatma. ?See tegevus ammendab end kuu või kahega, kuus kuud järjest võlgnikule kindlasti ei helistata,? märkis Tammemäe.

Kui ettevõte pöördub siis inkassofirma poole, tuleb tal arvestada teenustasuga, mis võib ulatuda kuni veerandini sissenõutavate arvete summast. Krediidikorraldusteenuseid pakkuvad firmad võivad hakata ettevõtete kliendisuhetega tegelema aga juba enne, kui võlgade sissenõudmine vajalikuks osutub. Selleks on firmal võimalik fikseeritud kuutasu alusel osta krediidihaldus- ja järelevalveteenust. See tähendab, et firma sisestab regulaarselt andmed maksetähtaegade ületamise kohta elektroonilisse andmebaasi ja nende alusel suhtleb võlgnikuga juba krediidikorraldaja. Praegu peavad kliendid ise krediidikorraldajale laekumistest teatama, kuid tulevikus on võimalik, et inkassofirma saab ise jälgida ka laekumisi, rääkis Tammemäe.

Võlgade sissenõudmine läheb kliendile maksma 5?25 protsenti arve summast. Protsendi suurus sõltub sellest, kui kaua on arve olnud maksmata. Kui tegemist on kuue kuu vanuse maksmata arvega, tuleb inkassofirmal 50protsendise tõenäosusega tühja tööd teha ja seetõttu on ka teenus kallim ? 25 protsenti arve summast, sõnas Tammemäe. Kui arve on maksmata lühemat aega, on ka teenustasu väiksem.

Teistest riikidest võlgade sissenõudmise teenus ulatub 7?30 protsendini summast. Hind kujuneb arve vanuse ja võlgniku asukohamaa järgi.

Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, aga ka Venemaal ulatub teenustasu 20?30 protsendini, Baltimaades 7?20 protsendini arve suurusest.

Andres Sooniste, If Eesti Kindlustuse müügidirektor: Meie krediidipoliitika väljendub seltsi erinevates kirjalikult sätestatud nõuetes erineva valdkonna töötajatele. Osas valdkondades on võetud selleks tööle ka spetsiaalsed inimesed. Regresside väljanõudmiseks on meil olemas eraldi isik.

Krediteerimise alguseks loeme eeldatavat makse laekumise tähtpäeva. Loomulikult võtame arvesse võimalikke maksete liikumise häirijaid, nt pühad, puhkepäevad, mis nihutavad võlgnevusest teavitamist ligi nädala võrra edasi ? selles osas lähtume VÕSis sätestatud nõuetest. Üksikute juhtumite puhul oleme kasutanud ka inkassofirma teenuseid. Oleme kaalunud krediidihalduse sisseostmist, kuid ei ole seda teinud.

Kersti Gorstov, Tele2 kommunikatsioonijuht: Tele2-s on olemas krediidipoliitika ning on olemas ka krediidihaldusega tegelev osakond. Arve tasumise tähtaja möödudes hakkame kliendile arve tasumist meelde tuletama. Selleks kasutame erinevaid kanaleid: SMS, kirjad, helistamine.

Inkassosse anname kliendid, kellel on kolme kuu arved tasumata. Inkassoteenusele kulutatud rahasumma ei kuulu avaldamisele. Samuti ei saa avaldada, kui palju raha jääb kuus maksmata arvete tõttu saamata.

Krediidihaldust teeme nii enda jõududega kui ka ostame teenust sisse väljastpoolt. Selline kombinatsioon tagab parima kuluefektiivsuse.

Tea Matson, Eesti Energia võlaosakonna juhataja: Eesti Energial on oma võlaosakond, kokku 20 inimest, kes paiknevad üle vabariigi piirkondades laiali. Võlatöö on reguleeritud võlgade menetlemise korra ja tööjuhenditega.

Üldjuhul saadame 10 päeva pärast arve tasumise tähtaega võlgu olevale kliendile meeldetuletuseks kirja. Kui klient sellele ei reageeri, saadame välja hoiatuse. Elektri väljalülitamine on viimane abinõu, mida rakendame äärmisel juhul, kui klient meiega kontakti astuda ega koostööd teha ei soovi. Enne väljalülitamist antakse kliendile sellest kontaktandmete olemasolul ka telefonitsi teada. Väljalülimishoiatus läheb alati tähitud postiga. Peale kirjaliku suhtluse teatame ka SMSi ning meili teel.

Arve inkassofirmale andmine sõltub inkassofirma poolt Eesti Energia kasuks sissenõutavatest summadest, see on iga kuu erinev ja sõltuvuses sellest, kuidas klientidelt rahad laekuvad. Inkassofirmale antakse võlg üle siis, kui Eesti Energia pole oma võlamenetlusprotseduuriga võlgu kätte saanud. Meile ollakse keskmiselt 100 miljonit pidevalt võlgu, lootusetuteks kujuneb neist aastas ligikaudu 20 miljonit.

Krediidihalduse teenuse kasutamine sõltub tegevuse iseloomust ? teatud asju on mõistlik teha endal majas sees, teatud asju sisse osta mujalt.