• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 28.06.04, 13:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti netoinvesteerimispositsioon 100 mld-ga miinuses

Eesti netoinvesteerimispositsioon oli I kv lõpus 95,2 mld kr ulatuses negatiivne, moodustades 75% oodava sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes.
Netoinvesteerimispositsiooni negatiivsus oli tingitud väliskohustuste ülekaalust -- Eesti investeeringud välismaale moodustasid tänavu esimeses kvartalis 78,1 mld kr, samas kui Eestisse tehtud investeeringuf ulatusid 173,3 mld kroonini, teatas Eesti Pank.
Kaks kolmandikku välismaale tehtud investeeringuist olid tehtud finantsvahenduse ettevõtjate poolt. Välismaale olid investeerinud ka avalik sektor, veondus-, laondus- ja sideettevõtted, töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Eesti investorid olid paigutanud raha eelkõige Saksamaale, Leetu ja Lätti.
Võrreldes 2003. aasta lõpu seisuga kasvas välismaale tehtud investeeringute struktuuris veidi otse- ja muude investeeringute osatähtsus ning kahanes reservide osa. Laenud, hoiused ning keskpanga kulla- ja välisvaluutareserv hõlmasid 57% välisnõuetest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Otseinvesteeringud moodustasid 18% kõigist välismaale tehtud investeeringuist. Aktiivsemad välismaale otseinvesteerijad olid finantsvahenduse (37%), veonduse, laonduse ja side (26,5%) ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse (18%) esindajad.
Ligi 90% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringuist paigutati kolme riiki ? Leetu, Lätti ja Küprosele.
82% netoinvesteerimispositsioonist oli pikaajaline kapital. Viimase osakaal oli kvartaliga mõnevõrra langenud. Eesti kõigi sektorite võlakohustused olid 31. märtsil 2004. aastal 93,1 miljardit krooni (73% oodatava SKP suhtes) ja Eesti netovälisvõlg (võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe) 20,9 miljardit krooni (16% oodatava SKP suhtes).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele