Eesti palgatööline puhkab pikalt

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 6. juuli 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti palgatööline puhkab pikalt
Eelmisel nädalal lugejani jõudnud Institut der deutschen Wirtschafti (IW) andmeil naudivad Euroopas pikimat puhkust rootslased ? nende palgaline puhkus on keskmiselt 33 päeva pikk. 30 või enam puhkusepäeva saavad ka taanlased ja hollandlased. Sellest napilt lühem on sakslaste keskmise puhkuse kestus.
Samas käib IW 14 Euroopa riiki haarava statistika kohaselt kõige halvemini Kreeka ja Iirimaa töötajate käsi, kus puhkused pikkus on vastavalt 23 ja 20 päeva, nädal-poolteist vähem kui selle võrdlustabeli tipus asuvate riikide töövõtjatel.
Eestis on küll uuritud tööaega, kuid mitte puhkuse pikkust. Puhkuseseaduse kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikel ulatub puhkus 35 päevani ja õpetajatel kuni 56 päevani.
?Kui pidada silmas kõiki täisajaga töötajaid Eestis, siis on puhkuse keskmine kestus ilmselt üle 28 kalendripäeva,? ütles sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaadu.
?Mis puutub puhkuse pikkusesse Euroopa riikides, siis siin peaks kõikvõimalike tabelite ja statistika suhtes olema üsna ettevaatlik, sest tihtipeale võrreldakse eri asju. Kuid teatavad erisused puhkuste kestusel riigiti on küll,? lausus Kaadu.
Peamine põhjus on selles, et mõnes riigis määrab puhkuse kestuse ära seadus (nt Austria, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Rootsi). Mujal on olulised sotsiaalpartnerite kokkulepped (Taani, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra), mis pikendavad puhkuse keskmist pikkust.
Euroopa sotsiaalharta sätestab riigi kohustuse seadusandlikult tagada kõigile töötajatele vähemalt neljanädalane puhkus. Puhkuse asendamine mistahes kompensatsioonisüsteemiga, isegi kui selleks on olemas töötaja nõusolek, pole lubatud.
IW tabeli kahte äärmust seletades ütles Kaadu, et Rootsi seaduste järgi on töötajatele nähtud ette 25päevane puhkus, kuid tegelikult tähendab see kalendripäevades viienädalast puhkust, sest selle 25 päeva hulka laupäevi ja pühapäevi ei arvata.
?Iirimaa tööõigustik baseerub põhimõttel, et kõigil töötajatel on õigus neljanädalasele puhkusele. Kuid asja sisu seisneb selles, et Iirimaal on töötajal erakordselt paindlikud võimalused selleks, kuidas seda seaduse nõuet tema suhtes rakendada ? ta saab vabalt valida kolme eri võimaluse vahel,? ütles Kaadu. Samas on Euroopa Nõukogu aga Iirimaa tähelepanu juhtinud töötajate üleliia lahedale õigusele ? sotsiaalharta eiramise mõttes ? loobuda osast puhkusest.
?Tõenäoliselt peaks enam määravaks saama kollektiivlepinguga sõlmitud puhkuse kestus, mis võib olla pikem seadusega määratud miinimumkestusest,? ütles Kaadu. Samas lisas ta, et puhkuste kestus ilmselt oluliselt ei pikene: ?Terve Euroopa tunneb praegu rohkem huvi tööaja ja puhkeaja jagunemise vastu tööpäevas ja töönädalas.?
Hetkel kuum