Loteriiseadus on täitmiseks

Mind pani üllatama Äripäeva arvamus rahandusministeeriumi suhtes. Väited nagu "ministeeriumile ei meeldi" ja "riik on liialt kinni loterii- ja hasartmänguseaduses" viitavad, nagu tegutseks rahandusministeerium oma suvast lähtudes. Kes siis veel, kui mitte riik peab seaduse järgimist kontrollima?

Paljud tarbimismängud on olemuselt vägagi loterii moodi. Näiteks on loosimises osalemiseks tihtipeale vaja saata saata tasuline SMS.

Juhtkirja väide, et ?mobiilsõnumeid saatma vaevuvad vähesed? lükkab ümber Ede Schanki 25. märtsi Eesti Ekspressis ilmunud artikkel ?Mobiilividinate turul konkurents ülitihe?, kus autor kirjutab, et iga kümnes Eesti mobiilivõrkudes saadetud SMS läheb uue logo või helina tõmbamiseks või tarbijamängus osalemiseks. Saku õlletehase Rock-kampaania ajal saadeti üle 100 000 SMSi. Kuna tasulisest SMSi tuludest saab osa ka tarbijamängu korraldaja ning võitja loositakse välja, on tegemist loteriiga. Siit järeldub, et nn mänguseaduseid tuleb rakendada. Teine küsimus on tarbija kaitse ning informeerimine. Loterii puhul teab iga mängija, kui suur on tema võimalus võita. Loterii korraldusloaga määratletakse piletite arv ning võitude tõenäosused ning loosimised toimuvad riigi poolt kinnitatud komisjoni järelvalve all.

Tarbijamängude puhul ei tea kauba ostja, kui paljude piletite vahel auhinnad välja loositakse. Ning mõned erandid välja arvata, puudub ka kontroll loosimiste üle.

Loteriiseadus on vastu võetud kümme aastat tagasi ning vajab ajakohastamist. Aga kehtivat seadust tuleb täita. Seaduse täitmine üle otsustamine ei saa olla ühegi ministeeriumi ega ettevõtte otsustada.