Ettevõtjad võitlevad ülikõrge pakendiaktsiisi vastu

Pakendiaktsiisi maksumäärad eelnõusse kirjutanud keskkonnaministeeriumi eesmärk on kehtestada pakenditele selline hind, mis motiveeriks ettevõtjaid võimalikult kiiresti oma pakendite taaskasutust organiseerima.

Järgmisel aastal peaks eelnõu kohaselt hakkama oma tooteid pakendavad või pakendites kaupu importivad ettevõtjad tasuma maksu olenevalt pakendi materjalist kuni sada krooni kilo kohta. Seda juhul, kui nad teatud osa oma pakendikogusest ei taaskasuta.

Ettevõtjatelt seaduseelnõu kohta elavat tagasisidet saanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on kavandatavad aktsiisimäärad põhjendamatult kõrged. Ta tõi võrdluseks Rootsi pakendiaktsiisi määrad: metallist ja plastikust pakendite kilohind on meie 80 krooniga võrreldes 2,55 krooni, vahe seega 31 korda. Paberi puhul küünib vahe lausa 42kordseks.

Ministeerium ei ole nii suuri numbreid eelnõusse kirjutades peale ettevõtjate motiveerimise idee välja toonud ühtegi kalkulatsiooni ega analüüsi.

?Eelnõu eesmärk on tänuväärne ja ettevõtjad aktsepteerivad seda. Keegi ei taha ju, et meie looduse saastatus suureneks,? möönis Teder, kuid lisas, et nii kõrgete määradega küll nõustuda ei saa. Tema sõnul tuleb hoolikalt analüüsida veel seda, millised sotsiaalsed tagajärjed võivad tekkida nii kõrge aktsiisi rakendamisel näiteks esmatarbekaupade pakenditele.

Teise teemana tõi kaubanduskoda keskkonnaministeeriumile saadetud eelnõu parandusettepanekutes välja värvi- ja keemiatööstuse pakendite käitlemise raskused. Esiteks on selle valdkonna pakendite taaskasutamine sageli võimatu.

Pakendi materjali kasutamine toorainena on samuti komplitseeritud, sest näiteks metallpurke võtavad kokkuostjad vastu vaid siis, kui selles leiduvate värvi- või kemikaalide jäägid ei ületa 5 protsenti. Pakendi puhastamine tekitab aga omakorda ohtlikke jäätmeid. Sestap tegi kaubanduskoda ministeeriumile ettepaneku ohtlike jäätmetena käsitletavaid värvi- ja keemiatööstuse pakendeid mitte maksustada.

Vivacolor ASi logistikadirektor Aleksander Voolma ütles, et keemiatööstuses on pakendite taaskäitlemise mõttekus ja võimalused juba varem tõsiselt arutuse all olnud. ?Olen osalenud ka mitmes vestlusringis, kus arutati, mida teha, kui pakendi ümbertöötlemine osutub kahjulikumaks kui mittetöötlemine,? nentis ta. Vivacolor on peamiselt vesialusel värvide ja lakkide tootjana selles suhtes lihtsamas olukorras ning saanud probleemideta jäätmekäitlusfirmadega lepingud sõlmida.

Kõige arusaamatumaks osaks eelnõus pidas ka Voolma enneolematult kõrgeid maksumäärasid. ?Ma saan riigi püüdest ära, et virutame ränga aktsiisi kaela, küll siis kõik püüavad kiiresti pakendeid käitlema hakata. Kui aga Rootsis juba oluliselt madalamate määrade juures on süsteem hästi toimima saadud, siis mille pärast see Eestis kõrge peab olema, sellest ma küll aru ei saa,? lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi teatel ei ole ettevõtjate ettepanekud veel nendeni jõudnud. Ministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Helle Haljak selgitas, et maksumäärade kehtestamisel on lähtutud juba kehtivas seaduses erinevatele pakendimaterjalidele sätestatud aktsiisimääradest.

Eelnõus välja pakutavate aktsiisimäärade aluseks on tema sõnul jäätme-ekspertide poolsed pikaajalised arvutused ja analüüsid. ?Nende alusel on kavandatavad määrad võrreldes reaalse pakendite kogumise ja taaskasutuse korralduse kuluga spetsiaalselt kordi kõrgemad,? rääkis ta. ?See säte on eelnõusse sisse kirjutatud kindla eesmärgiga: kõrge aktsiisimäära puhul on ettevõtted enam huvitatud oma pakendite kogumisest ja nende taaskasutuse korraldamisest kui sellele tegevusele läbi sõrmede vaatamisest ja kõrgete aktsiisitasude maksmisest.?