Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee investeeringud jäävad lubatule alla
Rahandusministeeriumi hinnang Eesti Raudtee lepingukohustuste täitmisele valmib oktoobris.
Eesti Raudtee murrab juba teist aastat rahandusministeeriumiga piike, et erastamislepinguga võetud 2,56 miljardi krooni suuruse investeerimiskohustuse täitmiseks pikendust saada. Lepingu järgi tuleb need investeeringud teha kuni 2005. aastani.
?Orienteeruvalt oktoobri lõpus esitame valitsusele oma hinnangu selle kohta, kuidas Eesti Raudtee on täitnud oma lepingukohustusi. Töötame selle nimel, et tagada niivõrd ebasoodsalt sõlmitud erastamislepingu täitmisel riigi huvide parim kaitse,? ütles rahandusminister Taavi Veskimägi.
Eesti Raudtee kinnitas pressiesindaja Priit Koffi vahendusel, et 30. juuni seisuga oli nimetatud kohustusest täidetud ligi 1,9 miljardit krooni. 2001. aasta sügisel lõpule jõudnud erastamisprotsessi venimisele viidates soovib Eesti Raudtee investeerimiskohustust pikendada 2006. aastani.
Koff lisas, et selleks ajaks on Eesti Raudteel plaanis infrastruktuuri investeerida ühtekokku 1,7 miljardit krooni, sellest 1,1 miljardit langeb aastatele 2004?2006.
Siiani on suurem osa investeeringutest kulunud veduri- ja vagunipargi uuendamisele. Investeeringute muutus infrastruktuuri kasuks leidis aset alles eelmisel aastal, mil Eesti Raudtee kinnitusel investeeriti veeremisse 242 ja infrastruktuuri 256 miljonit krooni.
Oma investeeringute elluviimiseks võttis Eesti Raudtee 2002. aasta alguses International Finance Corporationilt (IFC) 50 miljonit USA dollarit laenu.
2003. aasta lõpus laen refinantseeriti ning vahetus ka laenaja. IFC asemele astus kommertspankade sündikaat, mida koordineerib Nordic Bank Finland. Laenusumma tuleb tagasi maksta 2010. aasta lõpuks. Lisaks sai Eesti Raudtee 10 miljonit eurot arvelduslaenu kuni 2014. aastani.
Kahe laenu kõrval, mis teevad kokku ligi 940 miljonit krooni, on ettevõttel veel ka 240 miljoni krooni ulatuses kapitalirendikohustusi.
Ühes laenu refinantseerimisega sõlmiti ka uus kommertspandileping, millega kogu ettevõtte vara on laenu tagatiseks. Kui enne oli pankade kasuks panditud Eesti Raudtee vara väärtuseks 950 miljonit krooni, siis nüüd juba 2,2 miljardit krooni.
Eesti Raudtee majandusnäitajad, mln kr