Kuulumine Euroopa Liitu suurendas ettevõtjate eksporti

Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp kinnitab, et pärast liitumist on Saku eksport Soome võrreldes eelmise aasta mai, juuni ja juuliga mitmekordistunud, moodustades ligemale 3% ettevõtte kogumüügi käibest. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 0,5%.

Sepp lisab, et ka Soome ja Rootsi laevadel on mais, juunis ja juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga müük peaaegu kahekordistunud. ?Soome müügi suurenemine on seotud sellega, et põhibränd Saku Originaal on alates esimesest maist Soome suurima õlletehase Sinebrychoff tooteportfellis võrdsena Soome oma tugevate markidega. Tagatud on tugev distributsioon nii jae- kui ka horeca- (hotellide, restoranide, baaride) võrgus,? selgitab Karin Sepp.

Sinebrychoffi tegevdirektori Johan Furuhjelmi sõnul jätkavad Eesti ja Soome turg üksteisele lähenemist, kuna piiranguid äri tegemiseks kahe riigi vahel jääb üha vähemaks.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on esimene eesmärk koostöös Sinebrychoffiga müüa Soomes 2 miljonit liitrit Saku Originaali aastas. Edaspidi on aga kavas aasta-aastalt müüki Soome turul kasvatada.

Ka Tallinna Piimatööstus alustas pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail piimatoodete eksporti Soome. Toodangut müüakse Rainbow? kaubamärgi all. Soome müüdavad tooted ei erine koduturul müüdavatest.

Kuigi piimatööstus ekspordib tooteid Rainbow? kaubamärgi all, mis on nende private label, on pakendi kujundanud partner, arvestades piimatööstuse tehnoloogilisi parameetreid, selgitas Tallinna Piimatööstuse juhataja Kadi Lambot. Tootevalik on Lamboti sõnul tehtud koos partneriga ja siiamaani on tarbija nende toodanguga rahule jäänud.

Seoses topelttollide kadumisega taastab Tallinna Piimatööstus ka eksporti Vene suunal, kusjuures Venemaale minnakse juba Eestis tuntud Tere kaubamärgiga.

?Eesti turuosa kindlustamise ja kasvatamise kõrval on plaanis suurendada ekspordi osa kogumüügis lähiaastatel kuni 10 protsendini,? lisas Lambot. Seni on Tallinna Piimatööstuse ekspordi osakaal olnud ligikaudu 2% kogumüügist. Peamised sihtturud on olnud Läti ja Leedu.

Kalevi kommivabriku turundusjuhi Alar Pingi sõnul pole Eesti astumine Euroopa Liitu suurendanud hüppeliselt Kalevi eksporti, magusatootja on nende turgudega tööd tehtud juba varem. ?Kalevi toodete müügimaht Euroopa Liidu riikidesse, sh Lätti ja Leedusse, on vahetult liitumise eel ja järgselt püsinud stabiilsena, ulatudes paarikümne protsendini toodete läbimüügist.?

Samas aga kinnitab Pink, et nüüd tuleb arvestada muutunud situatsiooniga ehk sellega, et Eesti on vaid üks turg paljude seas. Muutunud on ka Kalevi turundusosakonna koosseis, lisandunud on kaks välisturgude spetsialisti.

ASi Baltika turundusjuhi Anu-Mall Naaritsa sõnul oli mai alguses Baltika jaoks suursündmus pigem Venemaa ühisettevõtte tegevuse alustamine. Sellega lisandus Baltika müügivõrku neli poodi Peterburis ja neli poodi Moskvas. ?Meie turunduskulud suurenevad seoses uue jaeturu lisandumisega,? lisas Naarits.

Tallinna Kaubamaja on suunatud eelkõige kohalikule tarbijale ja kavatseb samamoodi ka jätkata. Turistide osakaal on pärast 1. maid küll pisut suurenenud, kuid mingeid põhimõttelisi muudatusi turunduses seoses Euroopa Liiduga ei ole toimunud. Oleme selgelt defineerinud enda jaoks turuna Eesti turu ja seetõttu laienemisplaane väljapoole pole.

Kaubamajal pole plaanis ka teistes Euroopa Liidu maades end tutvustada. Üritame jõuda siia tulnud turistideni siinsete turismiväljaannete, hotellide ja laevafirmade kaudu, aga laiemat tutvustamist välismaal plaanis ei ole.

Samas on turiste praegu poole rohkem kui eelmisel aastal. Sellele on kindlasti kaasa aidanud ka Viru keskus. Kui eelmistel aastatel oli turistide osakaal krediitkaardiostudes alla viie protsendi, siis sel aastal on see kindlasti suurem.

Kaubamaja ei arvesta tootevalikus välisturistidega. Kuna nad moodustavad siiski väga väikese osa ja käivad põhiliselt suvel, siis me kaubavalikus teadlikke muudatusi ei tee, nii et me just välismaalt tulnutele midagi pakuks.

Autor: Kai Vare