- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,25%6 189,67
- DOW 300,01%44 100,94
- Nasdaq −0,49%20 269,78
- FTSE 1000,00%8 760,96
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,53
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,25%6 189,67
- DOW 300,01%44 100,94
- Nasdaq −0,49%20 269,78
- FTSE 1000,00%8 760,96
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia andis positiivse dopinguproovi
Äripäeva arvates tabas Energiaturu Inspektsioon Eesti Energia (EE) põhjendamatu hinnatõusu nõudmise katselt.
Alust nii arvata annab tõsiasi, et kui inspektsioon lükkas põhivõrgu teenuse üle 30protsendilise kallinemise tagasi, võttis EE tagasi ka tootmise, jaotusvõrgu ja müügiteenuse hinnatõusu taotlused. Kui ühe teenuse kallinemistaotluses tuvastati sisemised ebakõlad, ei soovinud EE ka teiste arutamist. Seda hoolimata sellest, et elektrienergia pistikuhinna kujunemine on üsna hästi lahti löödud ehk tootmis- ja ülekandeteenust on võimalik eraldi kalkuleerida ja arutada.
EE põhjendas, et kui inspektsioon lükkas tagasi põhivõrgu taotluse, nõuab see otsekohe ka uut analüüsi teiste hinnakomponentide (teiste äriüksuste) osas, mis kõik on omavahel ahelana seotud. Kuid postipaki saatmisel maailma teise nurka ei sõltu postifirmade ahela teenustasud üksteisest.
Energiaturu Inspektsioon kritiseeris põhivõrgu tööjõukulu, mis on liiga suur, põhivara kiiret amortisatsiooni ja suurt elektrikadu, mis teeb kokku 166 miljonit krooni aastas. Inspektsiooni hinnangul oli elektrikadu üles paisutatud, et näidata müügimahtu tegelikust väiksemana. OÜ Põhivõrk juhatajal Henn Jõel vastuseid ei leidunud.
Energeetikute (koos gaasi- ja veevarustusega) keskmine palk ületas Eesti keskmist palka teises kvartalis 1455 krooniga. Kuid võib väita, et vastutusrikkal alal töötades peabki suur palk olema. Mida arvata aga sellest, et EE töötajad kasutavad ametisõidukeid ohtralt isiklikeks sõitudeks, mistõttu peab firma maksma tarbetult palju erisoodustusmaksu, mis kajastub samuti elektri lõpphinnas?
Üks Eesti Energia hinnatõusu põhjendusi on elektrienergia varustuskindluse tagamine tipptundidel ja karmi talve tingimustes, mis tähendab reservvõimsuse ostmist. Hetkel ostab EE seda võimsust Narva Elektrijaamadest, mis on loomulik, kuigi alternatiiv oleks ka elektrienergia hinna poolest odavam import.
Tõsi, kallim oma elekter annab meie kaevuritele tööd ja leiba ning import halvendaks Eesti niigi halba väliskaubanduse bilanssi. Ent kasutada seda ühe hinnatõusu argumendina ei tundu põhjendatud ? kas siis praegu polegi meil reservvõimsust ja ees võivad oodata elektrikatkestused?
EE ja Energiaturu Inspektsioon teeksid tarbijale meelepärase teo, kui paneksid paika elektrienergia piirhinna näiteks ajani, mil elektriturg peab täielikult avanema. On ju teada EE investeeringukavad, millele saaks rakendada mõistlikku tootlust; keskkonnamaksude tõusukava; energeetikute palgapoliitika. Neist andmetest peaks saama tuletada hinnatõusu, mis ei oleks ?okk, nagu on kippunud siiamaani alati olema. Siis saaksid ettevõtjad paremini planeerida oma tootmiskulusid, tarbijad valida elektri- või muu kütte vahel jne.
Hetkel 1:0 Energiaturu Inspektsioonile, ja mitte üksnes ? punkt eelkõige tarbijale. See võib olla ka emotsionaalne revan?? eelmiste aastate hinnatõusu eest, mil EE kalkulatsioonid läbisid ? kas siis Energiaturu Inspektsiooni nõrgema positsiooni või ka EE veenvama põhjenduse tõttu ? ladusamalt kooskõlastusringi. Täna on inspektsioon oma tööd hästi teinud, põhjendused selged ja pall on EE käes. Esialgu vähemalt ajavõit.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele