Euroopa tervishoiueksperdid heidavad Eestile ja teistele uutele ELi liikmetele ette, et need kulutavad rahva tervise edendamiseks liiga vähe raha.
Uutel liikmesriikidel ei tasu enam loota liitumiseelse ajaga võrreldavaid rahalisi toetusi tervishoiu edendamiseks, ütles Euroopa tervisepoliitika vaatluskeskuse direktor professor Martin Mckee Taani ajalehele Politiken, vahendab Postimees.
Mckee on üks Euroopa riikide tervishoiusüsteeme uuriva raporti autoreid. Kui 1990. aastal nägi Phare programmi eelarve ette 3 protsenti tervishoiuvaldkonnale, siis 1996. aastaks moodustas eraldatav summa vaid 0,5 protsenti.
«Nüüd, kui need riigid on ELi liikmeks saanud, ei saa nad raha juurde,» ütles Mckee. Tema sõnul võib see uute liikmesriikide tervishoiu olukorda veelgi halvendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balti riikide tervishoiu finantseerimise konverentsil osalenud WHO esindaja Eestis Jarno Habichti sõnul on Euroopas kombeks tagada kindlustus kogu rahvastikule, samas kui Eestis on see tagatud vaid 94 protsendile rahvastikust. Kolmest Balti riigist eraldab ravikulutustele kõige suurema protsendi SKPst Leedu, kus selleks läheb 5,75 protsenti. Eestis kulutatakse raviteenustele SKPst 5,1 ja Lätis 4,9 protsenti. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kulub selleks keskmiselt 8,9 ja uutes liikmesriikides 6,5 protsenti.
«Eestis algavad kõik tervishoiuprobleemid sellest, et ei kaitsta end riskide vastu,» nentis Riigikogu liige Eiki Nestor.
Tema sõnul ei saa eestlaste töötingimusi ja statistikas mittekajastuvaid kutsehaigusi Lääne-Euroopaga üldse võrrelda. «Riik investeerib tervishoidu vähe,» hindas Nestor.
Haiglatesse investeerimiseks riigil vajalikul määral raha pole ning Euroopa nõuetele vastavad Nestori sõnul Eestis vaid kaks suurt haiglat