• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,91%38 529,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,93
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,91%38 529,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,93
  • 01.09.04, 09:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Eesti koonerdab tervise arvelt

Euroopa tervishoiueksperdid heidavad Eestile ja teistele uutele ELi liikmetele ette, et need kulutavad rahva tervise edendamiseks liiga vähe raha.
Uutel liikmesriikidel ei tasu enam loota liitumiseelse ajaga võrreldavaid rahalisi toetusi tervishoiu edendamiseks, ütles Euroopa tervisepoliitika vaatluskeskuse direktor professor Martin Mckee Taani ajalehele Politiken, vahendab Postimees.
Mckee on üks Euroopa riikide tervishoiusüsteeme uuriva raporti autoreid. Kui 1990. aastal nägi Phare programmi eelarve ette 3 protsenti tervishoiuvaldkonnale, siis 1996. aastaks moodustas eraldatav summa vaid 0,5 protsenti.
«Nüüd, kui need riigid on ELi liikmeks saanud, ei saa nad raha juurde,» ütles Mckee. Tema sõnul võib see uute liikmesriikide tervishoiu olukorda veelgi halvendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Balti riikide tervishoiu finantseerimise konverentsil osalenud WHO esindaja Eestis Jarno Habichti sõnul on Euroopas kombeks tagada kindlustus kogu rahvastikule, samas kui Eestis on see tagatud vaid 94 protsendile rahvastikust. Kolmest Balti riigist eraldab ravikulutustele kõige suurema protsendi SKPst Leedu, kus selleks läheb 5,75 protsenti. Eestis kulutatakse raviteenustele SKPst 5,1 ja Lätis 4,9 protsenti. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kulub selleks keskmiselt 8,9 ja uutes liikmesriikides 6,5 protsenti.
«Eestis algavad kõik tervishoiuprobleemid sellest, et ei kaitsta end riskide vastu,» nentis Riigikogu liige Eiki Nestor.
Tema sõnul ei saa eestlaste töötingimusi ja statistikas mittekajastuvaid kutsehaigusi Lääne-Euroopaga üldse võrrelda. «Riik investeerib tervishoidu vähe,» hindas Nestor.
Haiglatesse investeerimiseks riigil vajalikul määral raha pole ning Euroopa nõuetele vastavad Nestori sõnul Eestis vaid kaks suurt haiglat

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele