Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majandus liigub visalt tõusuteed
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on 6% keskpärane tulemus, mis jäi natuke ootustele alla. Kasvuks lootis pank saada 6,3%, sest eelmise aasta teine kvartal oli äärmiselt nõrk. ?Selle baasilt oleks tulemus võinud olla natukene tugevam,? sõnas Lauri. Tema sõnul tuleb ka kolmas kvartal keskpärane.
?Mingisugust väga tugevat kasvu pole. Samas ei saa ka viriseda, sest eksport on korralik ja mitmed harud tööstuses, ehituses ja kaubandus töötavad korralikult. Kasvanud on kenasti ka turistide arv. Aga midagi jääb puudu,? rääkis Lauri.
Tema sõnul võivad puudujäägid olla seotud Euroopa Liiduga, sest aprillis ning mais tootmine ja müük vähenesid. Vähenes ka majanduslik aktiivsus. Ressursist, mis tarbimisest oleks võinud majandust kasvatada, on läinud osa hinnatõusu katteks.
?Rahaliselt jooksvates hindades on kasv olnud korralik, aga hinnatõus on sisulist väärtust natukene kärpinud,? selgitas Lauri.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniidu sõnul oli majanduskasvu aeglustumine võrreldes esimese kvartaliga 6,9 protsendiga ootuspärane. ?Eesti ekspordisektor on endiselt tugev, kuid kasvutempodes ei toimunud sellist hüpet nagu aasta alguses, mil kaupade ja teenuste aastakasv ületas 20 protsendi piiri,? kommenteeris Saarniit. ?Samuti viitavad väliskaubanduse andmed sellele, et sisenõudluse aeglustumise trend teises kvartalis ajutiselt pöördus.?
Rahandusministeeriumi hinnangul küll majanduskasv aeglustus, kuid siinne kasv ületas eurotsooni keskmist kasvu 4 protsendipunkti võrra.
Rahandusministeeriumi andmetel kiirenes seoses Euroopa Liitu astumisega teises kvartalis ekspordi kasv eelmise aastaga võrreldes 13,7 protsendini. Impordi kasv hoogustus 36,4 protsendini, mille taga on ettevõtjate varude soetamine enne ELiga liitumist. Mõju avaldas ka aprillis kasvanud eratarbimine.
Investeeringute kasvu toetas aktiivne ehitustegevust ning tootmisvahendite soetamine. Samas vähenes välisinvesteeringute sissevool esimese kvartaliga võrreldes neljandiku võrra.
Aasta teisel poolel oodatakse ka otseste välisinvesteeringute sissevoolu mõningast elavnemist seoses Kunda tselluloositehase ehituse käivitumisega.
Seniste näitajate põhjal pakuvad nii Hansapank kui ka Eesti Pank Eestile tänavuseks majanduskasvuks 5,5%.