Tolaram kavandab uut investeeringute lainet

Liis Kängsepp 14. september 2004, 00:00

Tänaseks on eri tööstusettevõtteid ühendav Tolaram Grupp eesotsas Sonny Aswaniga Eestisse investeerinud umbes miljard krooni. Viimased kolm aastat on tegutsetud vaikselt ja võideldud probleemidega, kuid nüüd näivad raskused olevat ületatud.

Järgmise kolme aasta jooksul pannakse lõviosa investeeringutest ? vähemalt 600 mln krooni ? ASi Horizon Pulp & Paper tootmisesse.

Kehras asuvas tselluloosi- ja paberivabrikus tuleb arendada paberkottide tootmist ning sisse seada liin, kus toota salvrätte ja tualettpaberit. Praegu peab Horizon tualettpaberi suurte rullidena Eestisse importima ja selle siis ümber pakendama.

Lisaks vajab investeeringuid tekstiilitootmisega tegelev Baltex 2000, mille värske juht Meelis Virkebau esitab oma tulevikuvisiooni lähema kuu-paari jooksul. Investeeringute maht on vähemalt 20?30 mln krooni.

Tolaram soovib siseneda ka uude ni??i ? valmistoitude müüki. Uue firma sihturgudeks on Skandinaavia ja Baltimaad ning konkureerima hakatakse Kuldar Leisi firmaga Nordic Foods, mis kavandab oma tooted turule tuua novembri alguses.

?Aga nad on ju paberi- ja riidekaupmehed,? hüüatab Leis selle uudise peale üllatunult ning siis hakkab teiselt poolt telefonitoru kostma vaikset kihistamist. ?Noo? Kui nad lisaks Eestile tahavad võtta Skandinaavia ja Baltimaad, siis lähevad nad meist mööda. Meie ei riski küll nii kompleksselt läheneda.?

Praegu seisab Tolarami valmistoidu müügi käimalükkamine aktsionäride otsuse taga, mis peaks tulema järgmise 3?4 nädala jooksul. Enne seda on Aswani nõus ütlema vaid seda, et projektiga soovitakse alustada 2005. aasta algul, investeerida plaanitakse kuni 50 mln krooni ning töökohti luuakse 50 ringis.

?Tehases saavad ilmselt olema Jaapani masinad ning see hakkab asuma kas Kirde-Eestis või Pärnu lähistel,? jääb Aswani kidakeelseks.

Väiksemaid summasid on plaanis investeerida trikotaa?rõivaid ja -kangast tootvasse ASi Qualitex. Kinnisvarasse on suuremad investeeringud Aswani sõnul juba tehtud.

Lisaks tööstusettevõtetele kuulub Tolaram Gruppi veel Kuuba sigareid importiv ja müüv AS Rasa Trading Company ning heategevusega tegelev MTÜ Tolaram Foundation.

Peale Eesti investeeris Tolaram ka Lätti ja Leetu, ent seal ei läinud äri hästi. Lätis oldi sunnitud sulgema keemiakombinaat, Leedus loobuti tekstiilivabriku Alytaus Textiles enamusosalusest.

Eestis kaotas Tolaram Viljandis asuva tekstiilivabriku Baltex Nonwovens, mis neli aastat tagasi toimunud põlengu järel pankrotti läks. Ettevõtte põhivara müüdi ASile Toom Tekstiil. Pankrotimenetlus on lõpusirgel.

Tolaram on rahvusvaheline tekstiili, tselluloosi, paberi ja toiduga tegelev kontsern peakontoriga Singapuris. Kontserni põhituumiku moodustavad Aswani, Vaswani ja Adnani perekonnad. Näiteks Sonny Aswani üks vend tegutseb Singapuris, kattes firma tegevust Aasias, teine vend on ametis Aafrikas. Sonny hoolitseb, et asjad Euroopas õigeid radu pidi liiguksid.

Aswani juhitud ettevõtetest on enim investeerinud AS Tolaram Investeeringud, mis tegeleb Tallinnas Laki tänaval büroo-, tootmis- ja laopindade rendileandmisega.

Varemalt kuulus see hoone jalatsitootjale Kommunaar ja seal plaaniti käivitada saabaste tootmist.

?Ajad muutusid, ega neid papusid seal eriti tehtudki vist,? muigab Tolaram Investeeringute nõukogu liige Urmas Reimand, kes on Aswani firmades töötanud pikka aega.

Ettevõtte tütarfirma TH Investeeringud haldab Rocca al Mares maja, kus aastaid tagasi avati Eesti esimene eraspordiklubi Status Club. Lisaks sellele renditakse pindu Haway Expressile ja Westspordile, teist korrust jagab Status Clubiga Rocca al Mare Bowling. Reimandi sõnul loodi TH Investeeringud 1997. aastal Hüvitusfondiga kahasse Status Clubi maja ehitamiseks. Tolaram ostis hiljem Hüvitusfondilt nende osa ära.

Kolmandikule Kehra elanikkonnast tööd andev paberivabrik AS Horizon Pulp & Paper on aastaid Tolaram Grupi majandusnäitajaid vedanud ? paberivabrik on ainus, mis on stabiilselt korralikku kasumit tootnud.

Pabervabrikust rääkides lähevad Aswani silmad särama, tegemist on tema lemmiklapsega. Kehra vabrik on Aswanile olnud suur väljakutse.

1995. aastal pärast Balti Manufaktuuri erastamist soovitati Aswanil minna kaema Kehras seisvat vabrikut. Tootmine oli selleks ajaks kolm aastat seisnud, kuid tehase juht ja hing ?anna Botvinkina oli organiseerinud mehitatud valve ning suutis ära hoida sisustuse laialitassimise.

Kuna tootmises elektrit ei olnud, räägitakse legende, kuidas Botvinkina Aswanile taskulambi valgel pakases tehast näitas.

?Pärast seda, kui ?anna oli mulle maja ära näidanud, tahtsin ma käed taskus lahkuda ja mitte kunagi enam tagasi tulla. Mul oli hirm,? rääkis Aswani. ?Aga ?anna võttis mul käest kinni ja ütles, ärge minge veel, ma seletan teile, mis siin toimub.?

Botvinkina esines Aswanile põhjalikku presentatsiooniga, kuidas saaks tehase uuesti käima lükata ja kui palju selleks on investeeringuid vaja. Kümne päevaga oli otsus tehtud. ?Ta usaldas mind,? räägib Botvinkina täna pisarsilmil. ?Ma võin nüüd rahulikult pensionile minna, tehas töötab.?

Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrvale kerkis 1998. aastal Eesti esimene kinnine spordiklubi, kus rasva põletamas ja niisama lõõgastumas saavad käia vaid klubi liikmeks võetud inimesed.

Praegu on klubil umbes tuhatkond liiget, neist 700 aktiivsed kasutajad. Tihe külaline on klubis ka Sonny Aswani. ?See ei paista küll väga välja,? ütleb mees ise. ?Aga ma tõesti käin seal tihti.?

Kõige eksklusiivsem pakett maksab 27 000 krooni aastas, kõige hinnatundlikumad privaatsuse otsijad saavad aastase sissepääsu lunastada 12 500 krooniga, kuid nemad saavad sportima tulla vaid kas päevasel ajal või hilisõhtul.

Seevastu kõige kallima paketiga spordihuvilisel on klubis oma kapp, kus seisavad tema hügieenitarbed, tema käsutuses on kosmeetik, masseerija ja antakse ka hommikusööki.

?Osa pakette on sellised, kus inimene võib trenni tulla, kaks kätt taskus,? vihjab klubi juht Maris Sarmulin. Pärast trenni jätab selline klient oma trenniriided garderoobi musta pesu kasti ning järgmisel korral saab administraatori käest puhtad riided kätte.

Qualitexi vabrik Sindis on kaasaegseim trikotaa?ivabrik lähiregioonis. Nike, H&M, Monton ja CHR on vaid mõned eestlastele tuntud kaubamärgid, mille siltidega trikotaa?tooted Qualitexist välja lähevad.

Vabrikut juhib India päritolu Kripa Shankar Tripathi, kellel on taskus siniste kaantega Eesti pass. Kümme aastat siin elanud Tripathi peab Eestit oma koduks, kogu tema elu ja kinnisvara on siin, sünnimaale Indiasse pole enam suurt midagi jäänud.

Tripathi sõnul on Qualitex ainus sajaprotsendiliselt uue sisustusega vabrik Baltimaades ja Põhja-Euroopas. ?Isegi taanlastel pole täielikult uue sisseseadega tehast,? ütleb Tripahti uhkusenoodiga hääles vabrikus ringi kõndides. Pigem meenutab Sindis asuv vabrik küll kosmoseuuringute keskust, kus suured masinad arvutite juhtimisel pidevalt urisevad.

?Kui hakkasin seda vabrikut 4-5 aastat tagasi ehitama, siis investorid ja pankurid ei uskunud sellesse projekti,? selgitab Tripathi. ?Ütlesid, et tööstusharu pole kiiresti kasvav. Aga täna on nad kõik väga õnnelikud.?

Balti Manufaktuur oli esimene tööstusettevõte, mille Tolaram Grupp Eestis 1995. aastal ostis ning oma olemuselt ka kõige probleemsem.

Viimase viie aasta jooksul on ettevõtte juht vahetunud viis korda, eelmisel aastal lõpetati kahjumiga. ?Täna on siin veel ebakindlus, usalduse võitmine võtab aega,? lausub ettevõtte uus juht Meelis Virkebau, kes kaks aastat tagasi Kreenholmi juhtis ja pärast Kreenholmi kahjumisse jõudmist ametist lahkus.

Virkebaul on kamaluga ideid, mida ja kuidas ettevõttes parandada. ?Mul on idee proovida, et kui laseks Itaalias üht-teist linast kangast värvida ja oleks siis ise müüjad Eesti rõivatööstusele,? ütleb Virkebau ning lisab kohe: ?Oh, pidin ma seda nüüd ütlema!? Fakt on aga see, et osa Baltexis toodetud linasest jõuab lõpuks ringiga Eestisse rõiva kujul tagasi. Varsti esitab Virkebau omanikele plaani, kui palju on ettevõtte tippuviimiseks investeeringuid vaja. ?Kolm aastat läheb aega, et sellest ettevõttest asja saaks,? ennustab Virkebau.

Aswani kiirgab Virkebaust rääkides positiivset energiat ? enda sõnul magab ta palju rahulikumalt, sest kogenud tekstiilitööstur juhib Baltexit.

Tolarami hing ja süda on Indoneesia päritolu ärimees Sonny Aswani, kes saabus Eestisse 90ndate keskel ning sai üsna pea teenete eest Eesti kodanikuks.

Sonny Aswani kodanikunimi on tegelikult Narinder Kumar Aswani, Sonn?iks (tõlkes tähendab ?sonn? kulda) kutsus ema teda esimestel elukuudel ning hüüdnimi jäigi külge. Sõja tõttu ei saanud lapse sündides kohale tulla preester, kes peab astroloogia abil määrama beebi nime esimesed tähed. ?Eks ma olen jah oma perekonna kuldne poiss,? muigab mees ise.

Eesti keelt Aswani siiani eriti ei oska. Ta ise ütleb, inglise keeles, et räägib kolme keelt soravamalt kui eesti keelt. ?Mõistan eesti keelt piisavalt, et saada aru, mis toimub, ja räägin piisavalt, et vältida probleeme,? ütleb Aswani.

Olulisemad teda huvitavad artiklid siinsest ajakirjandusest peab tema jaoks ära tõlkima grupi PR-juht Liia Rikson.

?Mõned asjad suuliselt, olulisemad artiklid ka kirjalikult,? ütleb Rikson Kehra paberivabrikust autoga Tallinna tagasi sõites. ?Ta on väga huvitatud sellest, mis Eestis toimub.? Samas on mõned alluvad kindlad, et Aswani saab eesti keelest aru tunduvalt rohkem, kui ta peab vajalikuks välja näidata.

Aswani kohta varasemaid artikleid lugedes selgub, et teda peetakse heaks suhtluspartneriks ja kavalaks ärimeheks. Tolaramiga mõnel korral kaupa teinud ASi Toom Tekstiil omaniku Illimar Toomi hinnangul on Aswani mees, kes oskab rahulikult äri teha. ?Ta on alati väga korrektne läbirääkija ja igati tugev vastane.?

Muidu sõbraliku mulje jättev Aswani läheb endast välja, kui rääkida rassismist või Eesti välisministeeriumist. Eestlased on rassistlikumaks muutunud ja välisministeeriumis töötavad bürokraatlikud pidurdajad.

?Kohati on meil vaja Aasiast siia lühikeseks ajaks eksperte tuua, aga neile viisade saamine on keeruline, peaaegu võimatu,? erutub Aswani, kelle sõnul oli ainus mõistliku suhtumisega inimene välisministeeriumis Toomas Hendrik Ilves. ?Ma leian, et see on täiesti ebaaus! Eriti kui arvestada, kui palju me oleme Eestisse investeerinud.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing