ELi programmid aitavad pääseda rahvusvahelisele turule

Struktuurifondide kaudu Eestisse saabuv rahaline abi on pälvinud ettevõtjate seas rohkelt huvi, millest annab tunnistust ka tihe konkurents taotluste esitamisel. Samas, lisaks struktuurifondidele oleme sageli kuulnud ka erinevatest Euroopa Liidu programmidest. Sellega seoses tekib küsimus, millal on otstarbekas otsida rahastust Euroopa programmidest ning millisel juhul oleks õigem pöörduda kohalike rakendusüksuste poole struktuurivahendite hankimiseks.

Struktuurifondid on oma sisult ette nähtud riigi sotsiaalmajandusliku mahajäämuse vähendamiseks võrreldes Euroopa keskmisega. Struktuurivahendid eraldatakse riigile ning suures osas selgitab riik välja need prioriteetsed valdkonnad, millesse Euroopa Komisjoni järelevalve all ressursse panustatakse. Euroopa Liidu programmid aga on riigiülesed, mistõttu programmide fookuses ei ole mitte Eesti kui riigi või regiooni majanduslik areng, vaid Euroopa laiemate poliitikate elluviimine, millest võidaks ühendus tervikuna. Üks osa sellistest programmidest on näiteks ELi innovatsiooniprogrammid, mis investeerivad peaasjalikult Euroopa Liidu konkurentsivõime arendamisse. Üheks näiteks selles valdkonnas on teadus- ja tööstusringkondades populaarseks saanud 6. raamprogramm oma 17,5 miljardi euro suuruse eelarvega (www.cordis.lu).

ELi programmidest on ettevõtjal mõistlik toetust otsida juhul, kui on olemas Euroopa mastaabis unikaalne idee või arendusprojekt. Samuti heatasemeline kompetents, mida saab koostöös teiste partneritega ühise toote loomisel kasutada. Seejuures on loomulik, et toote turg peaks olema mõnevõrra laiem kui Eesti, mistõttu välispartnerite olemasolu on hädavajalik, nii täiendavate teadmiste kui ka sihtturu mõõtme sissetoomiseks. Seepärast sobivad Euroopa programmid ja projektid eeskätt nendele ettevõtjatele, kes soovivad luua konkurentsivõimelist teadmismahukat toodet, mille sihtturg asub Euroopas ning maailmas laiemalt. Piisava kompetentsi ning lokaalse arendustegevuse puhul tasub samas kaaluda EASi ettevõtlust toetavaid meetmeid, mille rakendamine käib Eestis kohapeal.

Teadmismahuka toote turustamisel mängib suurt rolli toote ja pakkuja usaldusväärsus, märkimisväärselt vähem aga toote enda hind. Kui Eesti kogemus traditsioonilises sektoris näitab seda, et rahvusvahelistumine on kulgenud suuresti tänu meie suhteliselt madalale kulubaasile, siis kõrgtehnoloogilistes sektorites on omatoodangu realiseerimine välisturgudel osutunud märkimisväärselt keerukamaks.

Kõrgema lisandväärtusega toote puhul muutub kulueelistest tingitud positsioon teisejärguliseks, mistõttu üha rohkem loeb partneri suutlikkus enesele võetud tööd ära teha ning partneri usaldusväärsus. Viimane tekib tavapäraselt isiklike kontaktide ning varasema positiivse kogemuse kaudu. Niisiis, siinkohal muutubki europrojekt ettevõtjale atraktiivseks, kuna projekti loogiline ülesehitus võimaldab kaasata ühistesse tegemistesse partnereid, kes on valdkonna tipptegijad, kuid samas omavad head ülevaadet ka oma koduturgude spetsiifikast.

Konsortsium teisest küljest tähendab paratamatult ka osa oma intellektuaalse omandi loovutamisest, kuid tavapäraselt kaalub hea partnerlus üles üksiküritamise nii tänu suurenenud kogemuste pagasile kui ka üksteist täiendavatele teadmistele. Teavet, kuidas on võimalik taolisi innovaatilisi tooteid ELi programmidest rahastada ning kuidas konsortsiumisse partnereid leida, jagavad konsultatsioonifirmad ja Eestis Sihtasutus Archimedes.

Autor: Tarmo Pihl