Vana põrand väärib taastamist

?Iga teine külaline küsib vanade laudpõrandate kohta,? nendib Inara Tougjasa kauplusest Majatohter. ?See on ka selge. Vana taastamisega aga tasub vaeva näha, need lauad on uutest nii mõnigi kord kvaliteetsemad. Vanasti arvestati laua tegemisel puu kasvukohta, langetamise aastaaega, kuud ja kuufaase, kuivatamiseks varuti aega. Lauad olid tavaliselt ka laiemad.?

Põranda vabastamisel nõukogude ajal pandud linoleumi- või papikihist on esmamulje nii mõnigi kord hirmutav: naelapead, praod või vigastused, paks värvikiht. ?Ei tasu ära ehmatada,? ütleb Inara Tougjasa. ?Põranda saab tavaliselt puhtaks. Kahjuks hakatakse põrandat esimese hooga üle hööveldama ja rikutakse puu struktuuri, vana puhastatud põrand on aga erinevalt hööveldatust suletud pooridega. Värv tuleks hoopis eemaldada.?

Värvi eemaldamiseks põrandalt on sobivaim vahend speed-heater. 30 cm pikkuses seadmes on kaks pirni, mis kuumutavad värvi põrandalt lahti, seadet tuleb lihtsalt edasi lükata. Võrreldes tavalise kuumapuhuriga käib töö kiiremini, speed-heater annab ka väiksemat kuumust ega põleta põrandasse musti söestunud laike. ?Päevas 10 m2 värvist puhtaks teha on täiesti normaalne tulemus,? nendib Inara. ?See on kahtlemata tõhusam kui kasutada keemilisi vahendeid, mis eemaldavad vaid ühe kihi korraga. Ja kui nädalavahetuseks saab speed-heater?i 250 krooni eest, ei lähe taastamine lõppkokkuvõttes sugugi kalliks.?

Pärast põranda puhastamist jääb sageli alles kerge värvikirme. Esmapilgul tundub selle eemaldamine keeruline, tegelikult on lahendus lihtne: põrandale hõõrutakse lubjapasta ja rohelise seebi segu ning võetakse see umbes kümne kuni kahekümne minuti pärast pahtlilabidaga maha. ?Selline töötlus teeb põranda väga säravaks,? ütleb Inara.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse projektijuhi Valdur Lillemetsa sõnul ei pruugi värvikirme poorides ka häirida. ?Mõnikord võibki nii jätta, see pole üldse paha,? arvab ta.

Vana maja põrandad ei ole enamasti loodis. ?Kui ikka väga häirib, tuleb põrand üles võtta ja tagasi panna. Seejuures peab aga väga ettevaatlik olema. Võib ka jätta nii, nagu on, täisnurk ei pea olema eesmärk omaette,? nendib Inara.

?Probleemiks on ka praod ja vigastused. Katkisesse kohta saab sarnasest puust proteesi paigaldada,? soovitab Valdur Lillemets.

Puhastatud põrandas olevaid kitsamaid pragusid ei maksa aga peljata ? tänapäevases siseruumis ei tehta enam neid töid mis vanasti, tolmu ei teki ja vähese eemaldab tolmuimeja. ?Väike pragu vanas põrandas on dekoratiivne, seda ei maksa karta,? ütleb Inara.

Sageli üritatakse pragusid peita ka puidupahtliga, aga enamasti see lõplikult vastu ei pea, sest pahtel on nõrgem kui puupind. Auke täidetakse ka EPO liimi ja saepuru seguga.

Põranda viimistlemise võimalusi on mitmeid, sobivad nii seep, õli, vaha kui ka lasuurvärv. ?Praegu on populaarne just seebitamine,? nendib Inara Tougjasa kauplusest Majatohter. ?Seebitatud põranda toon ei muutu, see ei lähe kollakamaks nagu õlitatud põranda puhul. Seep avab puu poorid, puhastab seda ja jätab kaitsekihi. Põranda kulumisest tingitud käiguteid ei teki,? selgitab Tougjasa.

Paraja segu saamiseks segatakse seep vahekorras 1 : 3 vee hulka ning harjatakse vedelikuga põranda pinda. Hiljem põrandat pestes lisatakse seepi jaheda pesuvee hulka. Sobib tavaline roheline seep, ent võib osta ka spetsiaalse põrandaseebi segu, näiteks sellise, milles spetsiaalne valge põranda pigment ning kookosõlid, mis eemaldavad seisnud laudadelt halva lõhna.

Köögis ja esikus võib aga seebitatud pind liiga õrnaks osutuda. Seal võib põrandat seebitada ja seejärel õlitada. ?Õlitatud põrandat ei tohi kaks kuud märja lapiga pesta,? paneb Inara Tougjasa südamele. ?See muudab põranda matiks ja eemaldab õli pindmise kaitsekihi. Põrand hakkab kergesti määrduma.?

Eriti suurte koormuste puhul võib põranda katta ka lasuurvärviga. Värnitsa baasil lasuurvärv sisaldab väikeses koguses pigmenti, ta jääb läbi kumama ning katab laua samas tugeva kaitsekihiga.