Eesti rõivatootjad õpivad jaekaupmeesteks

Rõivatööstuse spetsialistid usuvad, et üheks võimaluseks ennast Aasia pealetungi eest kaitsta, on oma tugevate rõivakettide arendamine ja Aasiast allhanke ostmine. Kindlasti on aga meil üha vähem perspektiivi allhanke osas Aasiaga konkureerimisel.

Lisaks peidab jaekaubandus tugevasti brändistatud kauplusteketi näol endas märkimisväärselt ahvatlevamaid võimalusi teenida suuremaid kasumimarginaale kui võimaldab hulgimüük või allhanke ja nn private label?ite tegemine võõrbrändidele. Eesti rõivatootjad on aga olnud seniajani pigem konservatiivse joone järgijad ega ole kiireid kannapöördeid pooldanud.

Ainsana on selle kõrge riski ja kõrge tulususega sammu julgenud täies mahus ette võtta Baltika, olles jaekaubanduse osakaalu oma käibest teadlikult suurendamas. Kui Baltika jaemüügi osakaal kogukäibest on kolme viimase aastaga kasvanud 37 protsendilt 70 protsendini, siis Klementi jaemüügi osakaal kogukäibest on täna 40%, Sangaril 30% ning Ilves- Extral vaid 10%.

Sangari turundusdirektor Triin Kaasik nõustub, et oma keti arendamine oleks eluliselt oluline just seetõttu, et jaanuarist kaotavad kehtivuse kõik senini Aasia tootjatele kehtinud piirangud. See toob kaasa plahvatusliku Hiinas toodetud rõivaste impordi Euroopa turgudele. Samas aga tõdeb ta, et riskid jaekaubanduses on liiga suured.

Sangar üritas paari aasta eest jõulisemat jaekaubandusse trügimist, kuid sai Kaasiku sõnul kõrvetada ja sulges osa kauplusi. Nii ollakse täna 30protsendilise jaemüügi osakaaluga kogukäibest rahul ega plaanita suuri muudatusi.

?Kuigi tänaseks on selge, et rõivakaubandus ketistub ja klassikaliste kaubamajade osatähtsus väheneb, oleme siiski positsioonil, et Sangar liigseid riske oma kaubandusketi jõuliseks väljaarendamiseks ei võta,? märgib Kaasik.

Ka Ilves-Extra juht Arvo Kivikas möönab, et riskid jaekaubanduses on liiga suured. ?Olen hariduselt matemaatik, mistõttu oskan arvestada eesootavate riskidega ning tean, et jaekaubanduse oluliseks suurendamiseks pole meie omakapital piisav. Lisaks on mul vastutus ka 500 töötaja ees, mis liigseid riske välistab,? ütleb Kivikas.

Jaekaubandus eeldab hulga raha kinnipanekut suure kollektsiooni alla, kusjuures pole teada, kas kollektsioon kliendile üldse meeldib ja mis hinna eest ta seda ostma oleks nõus, lisab ta. Kindlam on Kivikase sõnul müüa hulgi kindla ettetellimise peale, kus osa kliente ka juba ette maksavad. Tõsi, marginaalid jäävad siis vaid 10?15% juurde.

Klementi, kellele jaekaubandus toob veidi alla poole kogutulust, ei soovi oma strateegilist positsioneeringut meedias avaldada.

Konkurentide arvates on nad aga tegemas suuri edusamme jaemüügis ja ilmselt tähendab see ka teadlikku suundumust jaemüügi suurendamise teel.

Baltika on seni ainsa Eesti rõivatööstusena julgenud ette võtta aktiivse ketistumise, olles oma kaupluste arvu võrreldes 2001 aastaga enam kui kahekordistanud ja positsio-neerides end avalikult rahvusvaheliseks jaekaubandusettevõtteks.

Kuigi analüütikute hinnangul oli hoogne jaekaubandusse suundumine Baltika ainus võimalus tänapäevatingimustes ellu jääda ning nad hoiatavad selle sammuga kaasnevate hoomamatute riskide eest, näitavad numbrid siiski Baltika valiku õigsust. Tõsi, seda küll alles nüüd. Pärast strateegilist muudatust ja Montoni lansseerimist on ettevõte kandnud suuri kahjumeid. Selleks suveks aga jõudis ettevõte jooksvasse kasumisse.

Kuigi Baltika on jõudnud jooksvasse kasumisse, oleme siiski alles omandamas jaekaubanduses edukaks tegutsemiseks vajalikke võtteid.

Võrreldes eelmise ja üleeelmise aastaga, mil olid küll olemas müügiks vajalikud suur soov ja pühendumus, on tänaseks juba saadud ka mitmeid väärtuslikke õppetunde. Võib öelda, et me püüame oma võimalusi võimalikult hästi ära kasutada ning samal ajal tehtud vigadest õppida. Selle suve edukat müüki jälgides anname endile reaalselt aru, et oleme eelmistel aastatel tehtud vigu suutnud vältida.

Eeskätt on õpitud paremini juhtima allahindlusi, sest tänavu on allahindluste perioodi läbimüügid olnud tervelt 50% suuremad kui aasta eest.