Õigusemõistmine erakätesse

Ilmar-Erik Aavakivi 12. oktoober 2004, 00:00

Riigi loodud kolmeastmelisele kohtusüsteemile leidub alternatiiv, mida Eestis ei tunta ? mediatsioon. Tegemist on turumajandusega riikides üha enam populaarsust võitva ja kiiresti areneva vaidluste lahendamise meetodiga, mida tasuks meilgi rakendada.

Mediatsioon tähendab vaidluse lahendamise menetlust, mille puhul vaidlevad pooled paluvad vahendajal ehk medi-aatoril anda sõltumatu hinnan-gu probleemile, abistada pooli läbirääkimistel lahenduse leidmiseks ja pakkuda välja õiglane lahendus. Niisuguse lahendusviisi peamine eeldus on vaidlevate poolte kokkulepe ja vahendaja erapooletus.

Erinevalt tavapärasest kohtumenetlusest võib vaidlev pool igal ajal vahendaja teenustest loobuda. Elu näitab, et kui mediaatori abi on asutud kasutama, ei ole loobumisi palju.

Tavapärase kohtumenetluse korral üritab kostja asja lahendamist sageli edasi lükata. Mediatsiooni korral innustatakse pooli koostööd tegema ja nägema kokkuleppe saavutamises positiivset. Loomulikult eeldab see, et me-diaator tunneb valdkonda ja oskab viidata kasule, mida vaidlejad lahendusest saavad. Mõlemal osapoolel on alati õigus öelda, kas ja miks arutatava kokkuleppe tingimus temale sobib või mitte. Mediaator ei ole vahekohtunik, kes teeb pooltele siduva otsuse.

Mediatsiooni puhul on võimalik kokku leppida menetluse toimumises täieliku või osalise salastatuse tingimustes. Isegi see, kas ja milliseid poolte seisukohavõtte mis vormis salvestatakse, on võimalik eelnevalt kokku leppida. Reeglina lepitaksegi kokku, et mediatsiooni käigus esitatud seisukohad ei kuulu avaldamisele ja neid ei kasutata hiljem teineteise vastu. Selline sobimus on oluliselt efektiivsem vahend ärisaladuse või poolte eraelu kaitse tagamiseks kui traditsioonilised protsessiseadusel põhinevad võimalused.

Lepitusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepe on soovitatav kirjalikult sõlmida. Eriti sensitiivseid asjaolusid puudutavate lahenduste korral on võimalik lõplik kokkulepe vormistada vaid ühes eksemplaris ja säilitada seda mediaatori juures. On soovitatav, et mediaator oleks enda erialases tegevuses kodanikust suurema puutumatusega isik, näiteks advokaat.

Eksib see, kes arvab, et mediatsiooni puhul pole võimalik tagada asjatundliku ja valdkonna eripärast lähtuva lahenduse saavutamist. Vaidlejad võivad kaasata eksperdi, kes annab arvamuse vaidlusega seotud spetsiifilistes küsimustes. Pooltele jääb alati õigus otsustada, kas eksperdi arvamust arvestav kokkulepe sõlmida või mitte.

Pädeva ning õiglase lahenduse seisukohalt on oluline, et vaidlejail on võimalik mediaatoriks valida isik, kel on pikaajaline kogemus vaidlusega seonduvas vallas. Mediaator ei pea olema tingimata jurist. Tegemist võib olla ka riiklikult tunnustatud eksperdi, äri- või kutseorganisatsiooni esindaja, muu spetsialistiga. Olulisim seoses mediaatori isikuga on siiski tema erapooletus ja tasakaalukus. Lepitajal on mõlema poole suhtes ühesugused kohustused, millest peamine on abistada vaidlejaid kokkuleppe saavutamisel ja vältida kummagi poole huvide eelistamist.

Eesti ärikultuur on viimaseil aastail jõudsalt arenenud ja on aja küsimus, millal mediaatorid riiklike kohtunike töökoormust vähendama asuvad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing