Põhjamaalased viivad iga päev Vene fondidesse miljoneid

?Iga päev voolab meie Venemaa fondi keskmiselt 5 miljonit dollarit, peamiselt rootslaste ja norralaste raha,? ütles Rootsi fondihaldusfirma East Capitali põhiomanik Peter Elam Hakansson Moskvas esinedes. Eesti kroonidesse ümberarvestatuna lisandub fondi iga päev 63 miljonit.

Kokku on firma Venemaa fondi maht hetkel 6,3 mld krooni (500 mln dollarit). Balti fondi maht on 1,9 mld krooni (150 mln dollarit). ?Investeerime kindlasti rohkem ka Balti riikidesse, kui tuleb börsile uusi firmasid,? kinnitas Hakansson.

Balti riikide turgude kohta märkis ta, et nemad näevad veel jõulisemat kasvu ka tulevikus.

Kogu Norras on Hakanssoni sõnul populaarseim ja suurim nende Balti fond. ?Ei saa olla parem kui parim,? on Hakansson edu üle naabrite juures uhke. Ka hollandlased on Balti riikidesse investeerimisest väga huvitatud. Hollandlastele avas East Capital oma fondid kevadel.

Norra erainvestor Margarete Uchermann Wiese on investeerinud East Capitali Vene fondi Bering Fund, see investeerib Venemaa väikestesse ja keskmise suurusega firmadesse, mis ei ole noteeritud börsil. ?Tahan aidata arendada demokraatiat Venemaal ja kui ma investeerin oma raha nende ettevõtete arendamiseks, olen andnud selleks oma pisikesegi panuse,? ütles Uchermann Wiese.

Samuti Norra investor Are Loken on oma pensionifondi vahendusel Venemaale, Kesk-Euroopasse ja Balti riikidesse investeerinud 3 protsenti fondi koguvaradest.

See vara on võrdselt jaotatud kolme fondi vahel: kolmandik Balti riikide, kolmandik Kesk- ja Ida-Euroopa ning kolmandik Venemaa fondis. Tema panustatud summa kolmes fondis kokku on 3,1 miljonit krooni.

?Venemaa fond on minu jaoks väga atraktiivne, Venemaa fundamentaalnäitajad on väga tugevad ja riskitase sobiv,? ütles Loken ning lisas, et on pikaajaline investor enam kui kümneaastase ajahorisondiga.

Rootsi eraisikute rahaasjade ajakirja Privata Affärer vastutav väljaandja Anders Andersson on investeerinud East Capitali Vene, Balti ja Balkani fondidesse. ?Väga rahul olen Balti fondi tootlusega, mis on alates minu sisenemisest kosunud neljandiku,? rõõmustas mees ning lootis, et ka edaspidi võib veel tõusu näha.

Anderssoni sõnul on Balti riikide ja Venemaa regiooni investeerimine siiski riskantne ning ta ei soovita oma lugejatel panna arenevatele turgudele üle kümnendiku portfellist. ?Venemaal ei tohi hetkekski unustada Putini riski,? hoiatas ta.

Korporatiiv- ja investeerimispanga Calyon Põhjala regiooni juht Jean-Marie Laporte ostis East Capitali Kesk-Euroopa fondi osakuid tänavu aprillis. ?Vene fond on minu jaoks liiga volatiilne ja riskantne, olen sealt seni kõrvale hoidnud,? märkis Laporte.

Tänu suurele huvile Venemaa aktsiate vastu on East Capitalil kavas Moskvas avada sealne tütarfirma, kus hakkab tööle kuni viis inimest. Kokku on East Capitalil 180 000 klienti. Kõige eksootilisimad inimesed on nende fondidesse investeerinud Taist, Singapurist ja Austraaliast.

Tulevikus tahab Hakansson oma fondidega olla esindatud kogu Euroopas. Tema andmetel ei ole näiteks veel ühtegi Vene firmadele suunatud investeerimisfondi Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Prantsusmaal. ?Saksamaal on kaks ja Inglismaal üks, sealgi on veel ruumi meile,? on Hakansson kindel.

Eestlased on Venemaale investeerimise suhtes oluliselt ettevaatlikumad, kuna nad on Venemaa tegemistega Lääne investoritest rohkem kursis.

Me oleme Venemaal veidike lähemal ja teame, mis läheb väga ruttu üles, võib veel kiiremini alla tulla. Poliitilist riski aktsia hinnangusse sisse panna on väga raske ja olen kindel, et eestlased oskavad seda paremini kui teised. Kui korra ikka tugevasti näpud põletad, siis enam väga uljalt ei trügi. 1998. aasta ei ole veel päriselt meelest läinud.

Enam kui kuus aastat tagasi, 17. augustil 1998. aastal teatas Venemaa, et ei suuda võlakohustusi välispankade ees täita ning sellele järgnes kohe rubla devalveerimine. See põhjustas finantskrahhi, mille mõjud ulatusid üle terve maailma. Eestigi ettevõtete jaoks oli see suur ja ootamatu pauk. Seoses Vene turu kadumisega kannatasid tänastest börsiettevõtetest näiteks Baltika, Farmaatsiatehas, Hansapank, Kalev, Norma ja Rakvere Lihakombinaat.

Raske hoobi sai Hansapank, kes kandis kahjumisse ja provisjoneeris Venemaaga seotud varasid kokku 59,4 miljoni krooni eest.