Prügikuningas Tallinna Prügila haub jälle hinna tõstmist
Vaevalt poolteist aastat tegutsenud Tallinna Prügila kavandab juba teist hinnatõusu. Kui eelmisel aastal kergitas ettevõte prügi ladestamise hinda 40% ? seda Tallinna linna rusikatega vehkimisele vaatamata ?, siis nüüd soovib prügila ?vaid? 28% senisele hinnale otsa panna.
Tallinna Prügila argumendid on justkui papist ? need ei kinnita sellise hinnatõusu vajalikkust, pigem paneb prügikuningas proovile oma võimupiire.
Aastaga on kallinenud kütus, uuest aastast tõuseb saastetasu ja vee hind ? nende argumentidega kaitseb hinnatõusu Tallinna Prügila juhataja Allan Pohlak. Lisaks toob ettevõte põhjenduseks Eesti ühinemisel ELiga kaasnenud üldise hinnatõusu ja uuest jäätmeseadusest tulenevate käitlusnõuete täitmise.
Prügila rajati juba uusi nõudeid arvestades. Uued nõuded puudutavad rohkem eramuomanikke, korteriühistuid, jäätmevedajaid ja omavalitsusi.
Kütuseaktsiis suurenes krooni võrra liitrilt. Tõsi, kütusemüüjad on tõstnud hinda rohkem kui kroon. Aga Tallinna Prügila ei vea üle Eesti prügi kokku. See, et üks vedaja on ka prügila omanik, ei peaks ju prügi ladustamise hinna kujunemisel mingit rolli mängima. Kütuse ja vee hinna tõus ei mõjuta siiski prügi ladestamise hinda märkimisväärselt.
Saastetasu tõus järgmisest aastast on Tallinna Prügila ainus arvestatav argument. See suureneb tõepoolest mitu korda: 4 kroonilt 30 kroonini tonnilt. Elanikele tähendaks see, et 240-liitrise konteineri pealt tuleks edaspidi maksta üks kroon, s.o paar protsenti rohkem kui praegu. Mitte kuidagi ei tule kokku soovitud ladustamishinna tõus 120 krooni tonnilt (ilma käibemaksuta). Tallinna Prügila paistab olevat nii tõsistes raskustes iga krooni lisamise põhjendamisel, et on isegi suhkru hinnatõusu arvestanud
Väikesed prügilad on suletud, Tallinna Prügilal konkurent puudub (Ragn-Sells alles peab prügila rajamise plaane) ning ta käitub, nagu iga teine monopolist seda tema olukorras teeks. Prügimajanduses ei ole sellist regulaatorit, nagu näiteks energiaturu inspektsioon energeetikas, mis ohjeldaks prügikunni ega laseks tal jäätmetekitajailt seitset nahka koorida. Seda rolli peaks täitma antud juhul Tallinn, kuid pealinna ja prügila eelmise aasta hinnasõjas linn sisuliselt kapituleerus prügila ees.
See ei tekita mingit usku, et linn tänavu oma partnerit, 65protsendilise osalusega Cleanawayd, suudaks ümber veenda. Eriti kui arvestame praegust võimuvõitlust linnas: prügikäitleja on valinud õige hetke oma kavatsuseks.
Eelmisel aastal lubati pealinna ja selle ümbruse elanikele, et prügiveo hind ei tõuse ladustamishinnaga ühes taktis ? ladustamishind moodustavat sellest vaid 40%. Keilas näiteks kerkis prügiveo hind rohkem kui kaks korda.
Tänavu paistab käiku minevat sama stsenaarium: inimestele räägitakse taas hinnatõusust kuni viiendiku võrra. Milliseks hind tegelikult kujuneb, on raske ennustada ? uus jäätmeseadus kinnistab ühe piirkonna juurde ühe kindla jäätmekäitleja ehk lisaks prügikunnile saab iga piirikond ka oma prügiparuni. Tallinna Prügila ahnus kipub varjutama õilsaid keskkonnakaitselisi eesmärke. Kui tahame puhast metsaalust, teeveeri ja tänavaid, raisata vähem loodusressurssi, tuleb riigil kärpida monopolide tiibu.
Autor: ÄP