Ehituse kallinemine lööb tootmise laiendajaid

?Tegime suve hakul ühe projekti jaoks arvutused valitsevat hinda arvestades. Nüüd tahtsime peale hakata ning saatsime ehitusfirmadesse hinnaküsimised. Kevadega võrreldes on juurde tulnud pea 20 protsenti,? tõi SRV Kinnisvara tegevjuht Alvar Ild näite sellest, kuidas statistiline hinnatõus ka reaalsuses ettevõtjaid puudutab. ?Veelgi enam ? kuuest ehitusfirmast pooled ei vaevunud üldse reageerimagi,? imestas ta.

Eile avaldas statistikaamet kolmanda kvartali ehitushinnaindeksi. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on ehitamine kallimaks läinud 7,5 protsenti. Võrdluseks, viimastel aastatel on hinnatõus jäänud kolme-nelja protsendi vahele. Eesti pole mingi erand ? ehituse hinnad löövad rekordeid ka Soomes, Lätis ja Leedus.

Enim kallines tööstushoonete ehitamine ja seda peamiselt metalli hinna tõusu tõttu maailmaturul ? märtsist saati on hind kerkinud üle 60%.

AS Laomaailm ehitab praegu Tänassilma tehnoparki Tallinna külje all uut büroo- ja laohoonet. Juhatajal Tarmo Tuisul on põhjust rõõmustada ? hinnapakkumine sai võetud maikuus ning ka ehitaja broneeris metalli kevadise hinnaga.

?Seni pole ta raha juurde küsima tulnud ja ega lepingu järgi ehitusfirmal selleks juriidilist õigust polegi,? arutles Tuisk. ?Aga ikka on hea meel küll, et rahas võitsime.?

Tuisk ei uskunud, et ehituse kallinemine paneks mõne areneda sooviva ettevõtte juurdeehituse plaanist loobuma, sest sellised suuremahulised ettevõtmised tulenevad ikka teravast vajadusest.

Tootmist laiendava Imavere saeveski juhataja Peedo Pihlaku sõnul on hinnatõus peamiselt Põhja-Eesti mure. ?Meie 9000ruutmeetrist hoonet tahavad kõik kohalikud firmad ehitada, nii et pigem on hind meie jaoks isegi pisut soodsam,? kommenteeris ta. ?Samas on lepingud ammu sõlmitud ning täna oleks hind ilmselt hoopis teine.?

?Jah, hinnad on tõesti üleval, põhjuseks nii kallis tööjõud kui ka materjalid, tunnetame seda pidevalt,? ütles NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak. Tema hinnangul ei ole 7?8 protsenti nii suur tõus, mis hakkaks edukatel tööstusettevõtetel laienemist segama. ?Pigem on tööstushoonete ja logistikakeskuste ehitus olnud eriti viletsas seisus, nüüd hakkab jälle lõpuks nõudlus tekkima.?

Ildi hinnangul on Eestis hetkel tegemist töövõtja turuga ehk kõike dikteerib ehitaja. Ta teab ühte konkreetset juhust, kus välisinvestori soov Eestisse uus hoone püsti panna jäigi teostumata ? ei olnud ehitusfirmat, kes oleks valmis olnud suhteliselt lühikese tähtajaga töötama.

?Ma ei taha öelda, et nad oleksid ennast täis söönud, aga nõudlus on suurem, kui reaalselt jaksatakse ära teha. Seega võetakse rohkem kasumit ja valitakse objekte.?

Aak selle väitega ei nõustunud. ?Ehitajate marginaalid on jäänud samaks, hinnatõus tuleb kulutuste kasvust. Suured kasumid on rohkem arendajate rida,? rääkis ta.

Enamik küsitletud ettevõtjatest ehituse hinnatõusu peatset aeglustumist ei prognoosi, ennustades viie- kuni seitsmeprotsendist tõusu ka järgmiseks aastaks.

Kui mullu oli peamiseks hinnatõusu mõjutajaks tööjõud ? ehitussektoris oli Eesti suurim palgatõus ?, siis sügisel on tunduvalt kiiremini kallinenud ehitusmaterjalid, mulluse 1,2 protsendi asemel tervelt 6,8 protsenti. Lisaks metallile on tõusnud ka puidu hind ? suured puidufirmad on kokkuostuhinnad üles ajanud.

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul võib mõne aja pärast kallineda killustik.

Lisaks keelas valitsus ELiga ühinedes ehitustööstuses kasutada erimärgistatud, madalama aktsiisiga diislikütust. Statistikas kajastus see masinate kallinemisena.

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ei jõua pakkumine nõudlusele järele: ?Kui materjalide ja masinate puhul on ehk tegu ühekordse tõusuga, siis tööjõu hind jätkab tõusu, kuni nõudlust ehitusturul on.?

Tiskres kortermaju, ridaelamuid ja eramuid arendava Kodumaja Grupi juhataja Urmas Lauri sõnul võib tulla väiksem ehitushindade kasv eramute puhul sellest, et antud sektoris tegutsevad peamiselt väiksemad ettevõtted, keda võidakse statistikasse mitte kaasata.

Ehitusmaterjalide hinnatõusu taga on tema hinnangul nii metalli ja kütuse kallinemine kui ka käimasolev ehitusbuum. ?Soomes on olnud ehituses pea tippaastad, see on kaasa toonud vastava hinnatõusu, mis kajastub kindlasti siinsetes ehitusmaterjalide hindades,? lausus ta. Sama põhimõtet järgivad ka Eesti oma ehitusmaterjalide tootjad.

Tuleviku osas Laur suuremaid muutusi näha ei osanud ? seni kuni küsimine ületab pakkumist, jätkavad hinnad tõusu. ?Hetkel ei ole näha olulist ehitusmahtude vähenemist,? lisas ta.