• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norma aktsionäridel lootus erakorralisele dividendile

    ?Veel ei ole arutatud erakorralise dividendi maksmist, aga kui aasta lõpeb, siis teeme nõukogule küll ettepaneku seda arutada,? ütles Norma juhatuse esimees Peep Siimon. Ta lisas, et ka investeeringuteks kasutatakse osa kassas olevast 231 miljonist kroonist.
    Tallinna börsi firmadest on enim vaba raha Merko Ehitusel ja Normal. Merko Ehitusel on pangakontol aktsia kohta 32,7 krooni vaba raha, Normal ligi 18 krooni.
    Eelmise majandusaasta eest maksis Norma dividende 5 krooni aktsia kohta. Kokku maksis firma dividendideks välja 66 mln krooni, millelt maksti tulumaksu 18,5 mln krooni. Seetõttu oli eile avaldatud kolmanda kvartali puhaskasum vaid 12,2 mln krooni, mis oli siiski veidi suurem analüütikute ootusest. Suprema vanemanalüütik Triin Palge ootas puhaskasumiks 10,3 mln krooni.
    Norma eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldavat maksueelset kasumit nägi Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel kolmandas kvartalis 26,6 ja Palge 28,8 mln krooni tasemel. Eelmise aasta samal perioodil oli kasum enne makse 31,3 mln krooni. Seega ületas ka maksude-eelne kasum analüütikute ootused.
    Norma käive vähenes kolmandas kvartalis 6,8 protsenti, 207,7 mln kroonile. Analüütikud ootasid Normale käibe kasvu. Hansabank Markets prognoosis 250,3 ja Suprema 237 mln krooni suurust käivet. ?Norma kolmanda kvartali käive oli ootuspärane,? kommenteeris Siimon.
    Norma müük Venemaale vähenes kolmandas kvartalis 18 protsenti. ?Mullu teises kvartalis olid meil Venemaal AvtoVAZi ekstratellimused, ka kolmandas kvartalis oli veel järelmõjusid näha,? märkis Siimon. Müük Läände kasvas kolmandas kvartalis 1,9 protsenti.
    ?Venemaa käive jäi nõrgemaks, kui oodatud, ning Lääne käive oli sesoonselt madal kolmandasse kvartalisse jäävate kollektiivsete suvepuhkuste tõttu,? kommenteeris tulemusi Palge. Ta lisas, et jäi Norma tulemustega rahule, kuna oodatust madalama käibe kompenseerisid tugevad marginaalid, mistõttu oli kasum oodatud tasemel. ?Brutokasumi marginaal ei olnud küll tugev võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga, küll aga tänavuse aasta teise kvartaliga,? tõdes Palge. Mullu kolmandas kvartalis oli marginaal 21,8, tänavu 19,4 protsenti. Samas selle aasta teises kvartalis oli näitaja 17,4 ja esimeses 15,4 protsenti.
    Palge leiab, et ettevõttel on potentsiaali, kui realiseeruvad Autolivilt tootmise ületoomise ning ka Venemaale võimaliku uue lepingu saamise plaanid.
    Normal on AvtoVazi uuele sõiduautode perekonnale Kalina turvasüsteemi väljatöötamise leping.
    Need arengud on aga siiski kahe järgmise aasta perspektiiv, mille tulemused võiksid ilmneda alles 2007. aastal.
    Siimoni sõnul on 70 protsenti tootmisest Eestis kohal ja täielikult tuuakse tootmine üle 2006. aasta suveks.
    Läti Parex Banka aktsiaanalüütik Arnis Celmnis ennustab Normale Venemaal paremaid aegu, sest seal lähevad nõudmised autode turvasüsteemidele karmimaks ja autotootjad peavad turvasüsteemidesse enam investeerima.
    ?Kallimad tooted tähendab rohkem raha Normale,? märkis Celmnis, kes peab aktsiat väga huvitavaks. ?Aktsia hinnal on potentsiaali tõusta,? möönis ta.
    Ka Suprema peab Norma aktsiat alahinnatuks ja soovitab osta. Suprema hinnasiht aktsiale on 121 krooni.
    Ennustada on muidugi raske, kas erakorralised dividendid tulevad, aga Norma nõukogu võiks seda kaaluda, kui ettevõttel on suures koguses vaba raha, mida ei ole võimalik või ei osata kasumlikult investeerida. Minu arvates oleks mõistlik see tõesti aktsionäridele vahel laiali jagada, et investorid saaksid seda oma äranägemise järgi edasi investeerida. Olen Norma aktsionär olnud pikemat aega. Viimasel aastal on aktsia kahjuks paigal seisnud. Eelmisel aastas see veidi küll tõusis. Keskeltläbi võib siiski rahul olla, sest dividenditootlus on ka hea olnud. Tahaksin Norma aktsia puhul näha stabiilset kasvu, vähemalt 10 protsenti aastas.
    Ma ei usu, et Autolivi Rootsi tehase ületoomine lähemas perspektiivis aktsia hinda mõjutab. Norma emafirma-suunaline müük on ju suhteliselt väikse marginaaliga. Ma ei näe, et see samm hüppeliselt kasumit võiks kasvatada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.