• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sülearvutit kaitseb isiklik tulemüür

    Inimesel, kes on soetanud endale sülearvuti, tasub läbi teha järgmised sammud.
    Kui tegemist on kasutatud arvutiga, siis soovitan alustuseks ära formaatida arvuti kõvaketta ning seejärel installeerida puhtasse arvutisse operatsioonisüsteemi.
    Tihti on kasutatud arvutis palju eelmise omaniku poolt installeeritud tarkvara, mida uuel omanikul ei ole tarvis. Küsitav on ka, kas uuel sülearvuti omanikul on selliste programmide kasutamiseks vajalikud litsensid.
    Kui operatsioonisüsteem on installeeritud, tuleb kohe arvutisse installerida tulemüüritarkvara. Värskelt installeeritud süsteem on turvaauke täis ning internetti ühendatuna on suur risk, et arvuti satub mõne pahalase kiire ründe ohvriks.
    Tasuta levitatavatest tulemüüridest võib julgelt soovitada ZoneAlarmi.
    Mitme arvuti puhul soovitab IT Kolled i IT-juht Siim Kruusmaa kasutada F-Secure Client Security nimelist tarkvara. See on tsentraalselt hallatav programm, mis on nii tulemüür kui ka viirustõrje. Maksab see natukene üle 1800 krooni kasutaja kohta, lisakasutajate puhul hind kasutaja kohta langeb.
    Pärast tulemüüri paigaldamist ja installeerimist tuleb ära paigata operatsioonisüsteemi turvaaugud. Selleks tuleb arvuti ühendada internetiga ning Internet Exploreri ?Tools?i? menüüst valida ?Windows Update?. Internetti ühendatud arvuti võtab Microsofti serveriga ühendust ning pakub kasutajale detailset infot, mida on vaja alla laadida ja installeerida. Alles pärast neid samme on aeg installeerida tööks vajalik tarkvara.
    Pärast Microsofti tarkvara installeerimist tasub veel kord kasutada ?Windows Update?i? teenust, sest installeeritud tarkvara vajab kohe paikamist.
    Sülearvutid on suuremas ohus kui lauaarvutid oma liikuvusele tõttu ? peale võrgu kaudu arvutisse sissemurdmise on ohtudeks ka sülearvuti vargus, kaotsiminek või kuhugi unustamine.
    Loe teemaga haakuvaid artikleid 30. septembri Äripäevast lk 15 ning 23. septembri Äripäevast lk 18.
    Palju ringi liikuv sülearvutikasutaja võib oma elu lihtsustamiseks varustada sülearvuti kasulike lisaprogrammidega.
    Täpne tegevuskava sõltub juba kasutajast ja tema vajadustest. Kellel on sülearvutis palju konfidentsiaalseid andmeid, peab mõtlema mustale stsenaariumile ? kui arvuti peaks ära varastatama ?, et sellisel juhul ei jõuaks arvutis asuv oluline informatsioon valedesse kätesse.
    Kes kasutab palju GPRS-andmesidet, soovib kindlasti täpset infot kulude kohta ? mobiilioperaatorid maksustavad andmesidet mahupõhiselt. Abivahenditeks on sellised tarkvaratooted nagu Datameter (valmistaja Hollandi-Valgevene ühisfirma Byelex) või Internet Usage Monitor. Viimasest on saadaval piiratud võimalustega tasuta versioon ning prooviversioon hinnaga 15 USD (umbes 190 krooni).
    Palju liikuval kasutajal on vaja internetile või intranetile ligi pääseda erineval moel ? avalike ja privaatsete WiFi-ühenduste kaudu, modemiga, LAN-kaabliga vms. Eri võrkude jaoks on vaja arvuti peaaegu alati ümber häälestada. Käsitsi on seda mitu korda päevas teha ebamugav. Siin aitab näiteks Pctel Wi-Fi Roaming Clienti tarkvara, mille prooviversioon töötab tasuta 30 päeva.
    Kasutajad, kes hoiavad oma sülearvutis konfidentsiaalset informatsiooni, peaksid kõigepealt panema sülearvutisse BIOS-parooli. See on parool, mida arvuti küsib enne operatsioonisüsteemi laadimist ? ilma parooli teadmata arvutit tööle ei saa. See parool hoiab arvutis olevatest andmetest eemal kõrvalise inimese, kuid ei kaitse andmeid kurikaela eest, kellel on võimalik sülearvuti kõvaketast mõnes teises arvutis vaadata.
    Sellise ohu vastu aitab kõvaketta osaline krüpteerimine.
    Jõudluse mõttes tasub arvutisse teha üks krüpteeritud kataloog, kus hoida konfidentsiaalseid faile, ning muud failid jätta krüpteerimata. Põhjuseks see, et krüpteerimine võtab mingil määral protsessori tööaega ning teeb arvuti veidi aeglasemaks.
    Kliki ikoonil parema hiirenupuga, vali avanevast menüüst ?Properties?. Avanenud aknas tuleb vajutada nuppu ?Advanced?.
    Uues aknas tuleb valida ?Encrypt contents...? ning dokument või kataloog ongi krüpteeritud.
    Autor: Alar Pardla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.