Vaikus ja rahu aedlinnarestoranis

Siiski, restoran töötas, pealegi juba kella seitsmest hommikul kuni õhtuni välja, kõik menüüs kirjas olev oli ka tegelikult tellitav ja ooteaeg ei veninud ülemäära pikaks.

Väike hotell ja restoran vaikses aedlinnas on juba aastaid olemas olnud. Sellele vaatamata pole söögikoht oma linnajao elanike hulgas populaarseks saanud, pubid ahvatlevad rohkem kui soliidne klassika. Ja tõenäoselt pole kohalik populaarsus ka restorani eesmärk olnud, ollakse ju ikkagi hotellirestoran. Seetõttu kõlbab ka menüü tavapäraselt kõigile.

Siiski oli koka head kätt tunda. Nii Kreeka salati kappari-lisand kui ka looma sisefilee lisandiks pakutud kurgi-juusturullid ei kuku taldrikule juhuslikult. Et hotell oma köögipoolt ei häbene, on söögisaali ja köögi vahel suur aken, kust pliidi juures toimuvat jälgida saab. Ja sellel teisipäevaõhtul oli küll näha, et köögis askeldav naine oli küll väsinud, kuid tegi oma tööd hoolega. Road olid head, kuid tegelikult mitte nii huvitavad, et spetsiaalselt nende pärast teist korda tagasi tulla. Pealegi oli osa komponente sööjaid oodates pisut närbuda jõudnud.

Küll aga võiks meeldida ja meelitada siinne kodune miljöö. Sõin õhtust sõbraga, kellega polnud peaaegu kümme aastat kohtunud. Olime päris tükk aega ainukesed külastajad, nii et elust-olust pajatades polnud vaja karta naabrite tülitamist. Muusikataust oli vaevumärgatav, nii et igati mõnus omaette olemine. Ja kodune tunne oli ? vaade aknast oli enam-vähem sama kui oma kodus. Ainult kodus oleks ise pidanud oma külalise eest hoolitsema, siin hoidis ettekandja meil pidevalt silma peal.

Muuseas ? kuigi hotelli ja restorani koduleheküljelt leiate nii asukoha kaardi kui ka telefoninumbrid, jääb aadress saladuseks. Nii et edukat orienteerumist!