Möödunud nädalal avalikustatud Maailmapanga analüüsi kohaselt oleme ettevõtte registreerimiseks kuluva aja ehk 72 päevaga maailmas 115. kohal. Võrdluseks: Lätis kulub 18 päeva ja Soomes 16 päeva. Kinnisvara registreerimine võtab Eestis 65 päeva, Leedus aga ainult kolm ja Soomes 14 päeva.
Justiitsminister Ken-Marti Vaher on öelnud, et Maailmapank kasutas vananenud andmeid ja olukord ei ole Eestis nii drastiline. Kinnisvarakannete keskmine menetluse aeg on kaks kuni kolm nädalat ja äriregistri toiminguteks kulub neli kuni kümme päeva.
Vaheri optimismi ei jaga Eestis tegutsevad ettevõtjad ning välisinvestorid, kes igapäevaselt bürokraatiaga kokku puutuvad. Kui inimene soovib kinnisvaratehinguga seoses Tallinnas panna aega kinni notari juurde, siis peab ta arvestama vähemalt kuupikkuse ooteajaga. Kui ajada asju mõne panga kaudu, siis saab notari juurde n-ö eelisjärjekorras.
Eestis on tekkinud Indiast tuttav kastisüsteem ja Postimehe väitel tehakse notarijärjekorra kohtade müügiga isegi äri (vt ?Notarid pärsivad Eesti arengut?, PM 25.10.2004).
Ajakulukas asjaajamine on vesi riiulifirmade müüjate veskile. Irooniliselt võib öelda, et justiitsministeerium on teinud oma panuse ettevõtluse arendamisele ? erinevate konsultantide ja valmis firmade müügiga tegelevate ettevõtjate tööpõld on suur ja lai.
Sõltumata sellest, kas Maailmapank näeb Eestit liiga mustades toonides või Vaher näeb olukorda läbi roosade prillide, tuleb Eestis võtta suund bürokraatia vähendamisele ja notaritega seotud asjatoimetuste kiirendamisele. Probleem on olemas ja vaidlused toiminguteks kuluvate päevade arvu üle ei too kaasa sisulist muutust.
Maailmapanga hinnangul aitaks ärikeskkonna parandamine kiirendada Eesti majanduskasvu umbes pooleteise protsendipunkti võrra. Kinnisvarakäibe kiirus on oluline ettevõtjate investeerimistegevuse hoogustumiseks.
Lahendusena on pakutud notarite arvu suurendamist. Sellele ettepanekule on notarid vastu väitnud, et Tallinnas on praegu täitmata 14 notarikohta.