• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis ei hinnata inimeste oskusi õigesti

    Tööandja seisukohast on selline käitumine loomulik, sest tema otsib ju endale parimat kandidaati.
    Samas peaks firma mõtlema pikemale perspektiivile ning mitte alahindama neid kandidaate, kes otse koolist tulevad, sest tihtipeale võib nii ülikooli lõpetanud inimese talent kaotsi minna.
    Hetkel olen Harvardis viimasel kursusel ning üks peamisi asju, mis meeles mõlgub, on, mida järgmisel aastal teha. Õpin rahvusvahelisi suhteid ning kuna see annab suhteliselt laia silmaringi, siis on valikuvõimalusi päris palju. Praegu täidan töö- ning stipendiumiavaldusi, nii et kui kõik läheb plaanipäraselt (mida tegelikult suhteliselt harva juhtub), siis järgmisel aastal kas töötan või reisin.
    Eestisse tuleksin tööle küll, ent vahest mitte kohe pärast ülikooli lõpetamist. Küsimus ei olegi niivõrd palgas ega töötingimustes, vaid oma nooruse kasutamises. Ootused töökoha suhtes... Nii naiivselt, kui see ka tunduda võib, peaks töö olema huvitav ning väljakutsuv. Loomulikult soovin ka töö eest väärilist palka saada, millest on võimalik ära elada. Nii et hea töö valem oleks kompromiss huvitavuse ja tasuvuse vahel.
    Eesti riigi üheks suurimaks probleemiks on inimeste oskuste vääriti hindamine. Milleks noored lahkuvad? Sest nende andeid ei tunnustata piisavalt. Tippülikoolides õppivaid noori on küll, ent paljud neist on seal oma kulul. Riik ei ole teinud suurt midagi nende toetamiseks. Samas on ka väga vähe inimesi ja firmasid, kes hindavad noori, kes on oma jõuga maailma ülikoolide ladvikusse murdnud.
    Eesti palgatase on madalam kui mujal pakutu ning see on kindlasti miinuseks. Loomulikult ei ole mujal hästi tasuvat töökohta lihtne leida. Oma praegusest kogemusest pean märkima, et mida kõrgemale pürgid, seda tihedamaks läheb konkurents ning tuleb üha rohkem vaeva näha.
    Ent tagasi tulles palganumbrite juurde ? Eesti probleemiks on see, et inimeste oskusi ei hinnata õiglaselt. Tasub vaid vaadata arstide palganumbreid ning on selge, et neile ei maksta väärilist palka.
    Nii et palkade suhe on Eestis väga paigast ära ning pole ka ime, et inimesed mujale lähevad. Need, kes noored, lähevad ja need, kes vanemad, jäävad, ent ainult selle pärast, et nende aeg on ümber saamas.
    Usun, et kui inimeste töö väärtust õiglasemalt hinnata, oleks Eestisse jääjaid rohkem. Minule Eestis meeldib ning plaanin pikemas perspektiivis end Eestiga kindlasti siduda, ent lühemas perspektiivis ei erine ma suuresti maailma avastavatest noortest.
    Autor: Indrek Vainu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.