Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis ei hinnata inimeste oskusi õigesti

    Tööandja seisukohast on selline käitumine loomulik, sest tema otsib ju endale parimat kandidaati.
    Samas peaks firma mõtlema pikemale perspektiivile ning mitte alahindama neid kandidaate, kes otse koolist tulevad, sest tihtipeale võib nii ülikooli lõpetanud inimese talent kaotsi minna.
    Hetkel olen Harvardis viimasel kursusel ning üks peamisi asju, mis meeles mõlgub, on, mida järgmisel aastal teha. Õpin rahvusvahelisi suhteid ning kuna see annab suhteliselt laia silmaringi, siis on valikuvõimalusi päris palju. Praegu täidan töö- ning stipendiumiavaldusi, nii et kui kõik läheb plaanipäraselt (mida tegelikult suhteliselt harva juhtub), siis järgmisel aastal kas töötan või reisin.
    Eestisse tuleksin tööle küll, ent vahest mitte kohe pärast ülikooli lõpetamist. Küsimus ei olegi niivõrd palgas ega töötingimustes, vaid oma nooruse kasutamises. Ootused töökoha suhtes... Nii naiivselt, kui see ka tunduda võib, peaks töö olema huvitav ning väljakutsuv. Loomulikult soovin ka töö eest väärilist palka saada, millest on võimalik ära elada. Nii et hea töö valem oleks kompromiss huvitavuse ja tasuvuse vahel.
    Eesti riigi üheks suurimaks probleemiks on inimeste oskuste vääriti hindamine. Milleks noored lahkuvad? Sest nende andeid ei tunnustata piisavalt. Tippülikoolides õppivaid noori on küll, ent paljud neist on seal oma kulul. Riik ei ole teinud suurt midagi nende toetamiseks. Samas on ka väga vähe inimesi ja firmasid, kes hindavad noori, kes on oma jõuga maailma ülikoolide ladvikusse murdnud.
    Eesti palgatase on madalam kui mujal pakutu ning see on kindlasti miinuseks. Loomulikult ei ole mujal hästi tasuvat töökohta lihtne leida. Oma praegusest kogemusest pean märkima, et mida kõrgemale pürgid, seda tihedamaks läheb konkurents ning tuleb üha rohkem vaeva näha.
    Ent tagasi tulles palganumbrite juurde ? Eesti probleemiks on see, et inimeste oskusi ei hinnata õiglaselt. Tasub vaid vaadata arstide palganumbreid ning on selge, et neile ei maksta väärilist palka.
    Nii et palkade suhe on Eestis väga paigast ära ning pole ka ime, et inimesed mujale lähevad. Need, kes noored, lähevad ja need, kes vanemad, jäävad, ent ainult selle pärast, et nende aeg on ümber saamas.
    Usun, et kui inimeste töö väärtust õiglasemalt hinnata, oleks Eestisse jääjaid rohkem. Minule Eestis meeldib ning plaanin pikemas perspektiivis end Eestiga kindlasti siduda, ent lühemas perspektiivis ei erine ma suuresti maailma avastavatest noortest.
    Autor: Indrek Vainu
  • Hetkel kuum
Peeter Tammistu: ja siis ma mõtlen – kuidas leida küsimused õigetele vastustele
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
USA indeksid langesid, samal ajal kui võlakirjade tootlus ja kuld tõusid
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid teisipäeval madalamal, samal ajal kui riigivõlakirjade tootlus ja kuld tõusid, kuna investorid muretsesid, et Föderaalreserv hoiab intressimäärad pikemalt kõrgemal.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid teisipäeval madalamal, samal ajal kui riigivõlakirjade tootlus ja kuld tõusid, kuna investorid muretsesid, et Föderaalreserv hoiab intressimäärad pikemalt kõrgemal.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Ukraina esifinantsist: mul on kaks halba kogemust, üks neist on Arricano
Investeerimisfondi Dragon Capital juht Tomáš Fiala ütleb intervjuus Äripäevale, et turuligipääs Euroopa Liidule on muutnud mõistlikuks toota Ukrainas sisuliselt kõike.
Investeerimisfondi Dragon Capital juht Tomáš Fiala ütleb intervjuus Äripäevale, et turuligipääs Euroopa Liidule on muutnud mõistlikuks toota Ukrainas sisuliselt kõike.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Uus sanktsioonipakett läks käiku: mõned vedajad juba vähendavad autoparki
27. märtsil jõustusid järjekordsed sanktsioonid Venemaa vastu. Seekordsed keelud on väga laiaulatuslikud ning puudutavad paljusid Venemaale kaupu toimetavaid Eesti vedajaid.
27. märtsil jõustusid järjekordsed sanktsioonid Venemaa vastu. Seekordsed keelud on väga laiaulatuslikud ning puudutavad paljusid Venemaale kaupu toimetavaid Eesti vedajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.