Eestis ei hinnata inimeste oskusi õigesti

Tööandja seisukohast on selline käitumine loomulik, sest tema otsib ju endale parimat kandidaati.

Samas peaks firma mõtlema pikemale perspektiivile ning mitte alahindama neid kandidaate, kes otse koolist tulevad, sest tihtipeale võib nii ülikooli lõpetanud inimese talent kaotsi minna.

Hetkel olen Harvardis viimasel kursusel ning üks peamisi asju, mis meeles mõlgub, on, mida järgmisel aastal teha. Õpin rahvusvahelisi suhteid ning kuna see annab suhteliselt laia silmaringi, siis on valikuvõimalusi päris palju. Praegu täidan töö- ning stipendiumiavaldusi, nii et kui kõik läheb plaanipäraselt (mida tegelikult suhteliselt harva juhtub), siis järgmisel aastal kas töötan või reisin.

Eestisse tuleksin tööle küll, ent vahest mitte kohe pärast ülikooli lõpetamist. Küsimus ei olegi niivõrd palgas ega töötingimustes, vaid oma nooruse kasutamises. Ootused töökoha suhtes... Nii naiivselt, kui see ka tunduda võib, peaks töö olema huvitav ning väljakutsuv. Loomulikult soovin ka töö eest väärilist palka saada, millest on võimalik ära elada. Nii et hea töö valem oleks kompromiss huvitavuse ja tasuvuse vahel.

Eesti riigi üheks suurimaks probleemiks on inimeste oskuste vääriti hindamine. Milleks noored lahkuvad? Sest nende andeid ei tunnustata piisavalt. Tippülikoolides õppivaid noori on küll, ent paljud neist on seal oma kulul. Riik ei ole teinud suurt midagi nende toetamiseks. Samas on ka väga vähe inimesi ja firmasid, kes hindavad noori, kes on oma jõuga maailma ülikoolide ladvikusse murdnud.

Eesti palgatase on madalam kui mujal pakutu ning see on kindlasti miinuseks. Loomulikult ei ole mujal hästi tasuvat töökohta lihtne leida. Oma praegusest kogemusest pean märkima, et mida kõrgemale pürgid, seda tihedamaks läheb konkurents ning tuleb üha rohkem vaeva näha.

Ent tagasi tulles palganumbrite juurde ? Eesti probleemiks on see, et inimeste oskusi ei hinnata õiglaselt. Tasub vaid vaadata arstide palganumbreid ning on selge, et neile ei maksta väärilist palka.

Nii et palkade suhe on Eestis väga paigast ära ning pole ka ime, et inimesed mujale lähevad. Need, kes noored, lähevad ja need, kes vanemad, jäävad, ent ainult selle pärast, et nende aeg on ümber saamas.

Usun, et kui inimeste töö väärtust õiglasemalt hinnata, oleks Eestisse jääjaid rohkem. Minule Eestis meeldib ning plaanin pikemas perspektiivis end Eestiga kindlasti siduda, ent lühemas perspektiivis ei erine ma suuresti maailma avastavatest noortest.

Autor: Indrek Vainu