Samal ajal, kui Tallinnas arutatakse linnast mööduva ringraudtee ehitamist, pole kütuse- ja ammoniaagitsisternidest pungil Tartu kaubajaama ümber isegi aeda.
Tartu abilinnapea Hannes Astok, kohaliku päästeameti esindajad ning Eesti Raudtee asjapulgad arutasidki riske. Sellel kohtumisel lubas raudteefirma koos linna ja päästjatega värskendada ohuplaani võimalike kaubajaamas asetleidvate lekete korral. Kaubajaama mujale viimisest juttu ei olnud, kirjutab SL Õhtuleht.
Tartu linnavolinik Enn Tarto on seetõttu kuri. «Elan Taara puiestee alguses. Minule polegi otsest ohtu, aga lapsed käivad Miina Härma gümnaasiumis,» muretseb Tarto, kes meelsasti näeks kaubajaama kolimist linnast välja.
Eriti tigedaks teeb aga Tarto teadmine, et kaubajaama ümber pole aeda. «Sinna pääseb igaüks hulkuma,» teab Tarto. «Mulle öeldi volikogus, et 130 aastat pole midagi juhtunud, miks nüüd äkki peaks. Aga see pole ju mingi argument.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raudteeinspektsiooni asejuhi Margus Metssalu sõnul on turvaaiata kaubajaam ohtlik. «Samas pole meil mingeid võimalusi sundida firmat aeda ehitama,» tunnistab Metssalu.
Tarto meenutab linnavalitsuse tellimusel 2002. aastal valminud linna riskianalüüsi.
«Peamiseks ohuallikaks on Tartu raudteejaama territooriumil asuv oote- ja kaubajaam, kus seisavad keskkonna- ja lõhkeohtlikud vagunid kütusega, väetiselastid ja gaasivagunid. Samuti kujutavad ohtu Tartu linna läbivad transiitrongid, mis veavad keskkonna-, tule- ja plahvatusohtlikke veoseid,» loeb linnavolinik.
Astok kinnitab, et suurim raudteega seonduv probleem on aiata kaubajaamas seisvad kütuse- ja ammoniaagitsisternid. «Eesti Raudtee poolt kaasajastatav ohuplaan peabki lahendama küsimused, kas, kuidas ja millal keegi konkreetselt ohtliku aine lekke korral käituma peab,» sõnab Astok.