• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Preatoni valmis maksud tasuma

    Kohtus selgus, et Preatoni kaitsjad pidasid prokuröriga paari kuu vältel läbirääkimisi, et leida asja kohtus arutamise asemel muid võimalusi. Nii oli Preatoni valmis tasuma kõik maksud ja teist samapalju juurde maksma, kokku suurusjärgus 100 miljonit krooni.
    ?Preatoni oli valmis maksma kahju ja ta oli valmis muudeks kompensatsioonideks samas suurusjärgus,? ütles Preatonit esindav vandeadvokaat Aivar Pilv. Tema sõnul keeldus prokurör sellisest pakkumisest, põhjendades seda avaliku huviga.
    Läbirääkimistel uurisid kaitsjad, kas oleks võimalik jõuda süüdistajaga kokkuleppele, ütles Pilv. ?Jutt polnud lihtmenetlusest, vaid muudest võimalustest,? ütles Pilv. Tema sõnul oleks see tähendanud menetluse kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist. Näiteks on üks oluline tunnistaja Ilona Saari välismaal ja tervislikel põhjustel ei saa ta Eestisse tulla. ?Ei kujuta seda protsessi ette ilma Saarita,? ütles Pilv, ?Saari roll on asjas märkimisväärne.?
    Pilve sõnul kinnitasid kaitsjate poolt eeluurimise lõpetamisel esitatud faktid ja tõendid, et kohtualustele esitatud süüdistused on põhjendamatud ja kunstlikud, kui kriminaalasjas välistatakse Ilona Saari roll toimunus. Saari sai süüdistuse, varem üritati Saarit süüdistusest säästa.
    Pilve sõnul pakkus prokurör ka lihtmenetlust, ent sellega polnud süüalused nõus. ?Konkreetsete tingimusteni ei jõutud,? kirjeldas Pilv positsioone lihtmenetluse osas.
    Prokuratuur ei soovinud eile valgustada läbirääkimiste täpset sisu ning põhjusi, miks alternatiivsed variandid osapooltele ei sobinud. ?Antud hetkel on pooled otsustanud üldkorras kohtupidamise kasuks ning otstarbekam on hetkel keskenduda käimasolevale protsessile,? vahendas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Erle Rudi ametkonna seisukohta.
    Istungi edasilükkamist taotlesid eile kohtult Pro Kapitaliga seotud kolmiku Ernesto Preatoni, Aivar Pihlaku ja Angelika Annuse advokaadid Aadu Luberg, Aivar Pilv ja Erki Kergandberg. Kohtunik Eha Popova rahuldas advokaatide taotluse ja määras uueks istungi ajaks 25.?27. jaanuari.
    Ajakirjanikele Preatoni eile pikka kommentaari ei andnud, öeldes vaid, et teeb koostööd Eesti võimuorganitega. ?Mul on hea meel olla Eestis,? lisas ta.
    Preatoni ei soovinud kommenteerida, kas ta on ühenduses olnud Pro Kapitali endise finantsjuhi Ilona Saariga, kes Pro Kapitali maksuasjad avalikkuse ette tõi.
    Preatoni (62) on kohtu all süüdistatuna maksuseaduse rikkumises mille tulemusena jäi riigile kaekumata 50,5 miljoni krooni ulatuses makse. Koos Preatoniga on kohtu all Pro Kapital Grupi endine juht Aivar Pihlak (38) ja firma sekretär Angelika Annus (33), keda samuti süüdistatakse maksuseaduse rikkumises.
    Preatoni ütles istungil, et süüdistuskokkuvõte on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista end süüdi. Oma süüd eitasid ka Pihlak ja Annus.
    Preatonit süüdistatakse selles, et ta koos Pihlakuga jättis tahtlikult registreerimata Hongkongi firma Baltic Investments Ltd püsiva tegevuskoha ja esitamata 1997.?1999. aasta tuludeklaratsioonid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 23,9 miljonit krooni. Samuti süüdistatakse Preatonit selles, et ta esitas maksuametile oma füüsilise isiku 1997. aasta tuludeklaratsioonis valeandmeid saadud tulu ja tasumisele kuuluva tulumaksu kohta, selle tulemusel jäi maksudena laekumata 26,6 miljonit krooni. Tegemist oli Ühispanga aktsiate müügist saadud tuluga.
    Annus pidas Baltic Investments Ltd finantsarvestust ning aitas süüdistuse järgi kaasa soodusolukorra loomisega Preatoni ja Pihlaku tegevusele firma tegevuskoha registreerimata jätmisel ja tuludeklaratsioonide esitamata jätmisel.
    Prokurör Laura Vaik ütles, et Preatonit, Pihlakut ja Annust puudutavas asjas saab seaduse järgi määrata karistuseks vabadusekaotuse 1?5 aastani. Preatoni isiklikus maksuasjas seoses Ühispanga aktsiatest saadud tulu deklareerimata jätmisega saab karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni 3 aastani.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.