• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti esimene poolaasta Euroopa Liidus

    Juba pool aastat on Euroopa Liit olnud Eesti jaoks igapäevane reaalsus. Samas alustasid paljud liitumist varem ning neid muutusi kirjeldabki sel aastal ilmunud raamat ?Eesti Euroopa teel?, mis kujutab endast Audentese ülikooli Euroopa uuringute instituudi paari viimase aasta jooksul Eesti Teadusfondi toel tehtud sotsioloogiliste uurimuste kokkuvõtet.
    Peamise osa raamatust võtab enda alla sotsioloogide Aksel ja Marika Kirchi analüüs, mis puudutab Eesti identiteediarenguid Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis. Tuntud majandusteadlane Ülo Ennuste võtab vaatluse alla palju räägitud Gini koefitsiendi ning näitab, et sageli võivad Gini koefitsiendi erinevused olla väiksemad mõõtmisvea piirist, mistõttu tuleks selle näitaja kasutamisse suhtuda senisest märksa suurema ettevaatlikkusega. Lisaks sellele analüüsib Arno Lõo maasotsioloogilisele andmestikule tuginedes keskuse-perifeeria suhteis ilmnevaid konvergentsipingeid ning Malle Järve Eesti meeste ja naiste ajakasutuse erinevusi võrdluses Põhjamaade vastavate andmetega.
    Euroopa Liidu ja läänemaailmaga ühinemisega seotud majanduslike ja sotsiaalpoliitilisi muutusi on tänaseks päevaks juba palju uuritud. Kas ka piisavalt, on muidugi omaette küsimus.
    Selle raamatu puhul on aga olulisim vaimsemate identiteeditrendide ja sotsiaalse arengu näitajate seoste väljatoomine. Sel moel annab raamatuke oma osa adekvaatsema pildi saamisesse sotsiaalsest reaalusest Eestis täna.
    Autor: Mait Talts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Räägime sellest, mis nägu on töökius ja töökiusaja
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aasia turud on täna tõusnud
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva börsiajakirjanik: 2,5 miljonit eurot on kujunenud kommirahaks
Tallinna börsi viimaste IPOde ehk aktsiate avalike esmapakkumiste taustal on TextMagicu kaasatavad 2,5 miljonit eurot justkui kommiraha, ütles Äripäeva börsiajakirjanik Simo Sepp.
Tallinna börsi viimaste IPOde ehk aktsiate avalike esmapakkumiste taustal on TextMagicu kaasatavad 2,5 miljonit eurot justkui kommiraha, ütles Äripäeva börsiajakirjanik Simo Sepp.