Poola pank PKO keeldus vastu võtmast Eesti fondide raha

?Tahtsime PKO aktsiaid ka Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi, aga ei antud,? ütles Hansapanga Investeerimisfondide juht Alvar Roosimaa. Ta möönis, et PKO aktsiaid saadi vähem kui miljoni krooni eest, kuigi huvi neid soetada oli kümneid kordi suuremas mahus. ?Polnud mingit vahet, mitu miljonit eurot sa ankeeti märkisid, aktsiaid lihtsalt ei antud,? ütles Roosimaa.

Poola PKO panga emissoon märgiti 12 korda üle ja Poola valitsus vähendas rahvusvahelistele investoritele antavat osa, Poola institutsionaalsetele investoritele aga anti juurde. Algul lubati välisinvestoritele 105 miljonit aktsiat ehk 10,5 protsenti aktsiate koguarvust. Lõpuks said välismaalased märkida vaid 85 miljonit aktsiat ehk 8,5 protsenti kogumahust.

?Rahvusvahelised investorid ostavad esimestel börsipäevadel kohalike spekulantide käest suure osa aktsiaid ära ja alles siis hakkab õige hind kujunema. Arvan, et aktsia hüppab esimestel päevadel paarkümmend protsenti,? ütles Roosimaa.

Balti riikide suurima avatud aktsiafondide halduri Trigon Capitali direktor Kristel Kivinurm-Priisalm möönis, et ka nemad osalesid Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa fondiga PKO aktsiate märkimisel. ?Pakkumises eelistati oluliselt Poola kohalikke pensionifonde ja eraisikuid ja meie saak jäi väga kesiseks,? ütles Kivinurm-Priisalm. Suur osa rahvusvahelistest investoritest oli tema sõnul sellise jaotuse pärast väga pettunud.

Sampo fondide juht Alo Kullamaa möönis, et üritas aktsiaid saada mitmeid poolt. ?Seni pole õnnestunud PKO aktsiaid saada, kui midagi tuleb, siis marginaalne kogus,? tunnistas ta.

Kullamaa märkis, et aktsia hind pandi lõpuks ka ülemisse äärde. Üks aktsia maksis 20,5 Poola zlotti (74,4 krooni). ?Kui vaadata suhtarve, siis aktsia odav ka ei ole,? ütles Kullamaa, siiski ootab ta aktsiale lühiajaliselt veel tõusu. Ka Ühispanga Kasvufondi juht Sulev Raik möönis, et nemad jäid aktsiatest ilma.

?Kohalikele Poola investoritele anti aktsiaid nii sularaha eest kui arvestati ka seda, kui palju laenu olid nad pangast võtnud,? kommenteeris poolakate eelistamist Austria panga CAIB Varssavis asuv pangandussektori analüütik Jakub Korczak. Ekspert lisas, et on raske öelda, kas kohalike eelistamine oli õige või vale, sest tõeline nõudlus selgub esimestel börsipäevadel. Kiiresti kasvavad hetkel Poolas kohalike pensionifondide ja avatud investeerimisfondide mahud.

Väga suurt aktsia langust tulla ei saa, sest Varssavi börsi otsuse kohaselt on suurim kogus, mille esimestel kuudel müüki panna saab, 5000 aktsiat. See välistab suure hulga aktsiate liikuma hakkamise esimestel kauplemispäevadel.

?On raske öelda, kas aktsia on juba liiga kallis, sest PKOd ei saa võrrelda teiste Ida-Euroopa pankadega,? ütles Korczak.

Poola zlott on tänu suurele huvile PKO aktsiate vastu kallinema hakanud.

Internetipanganduse valdkonnas on pank sabassörkija, olles Poolas alles kuuendal positsioonil.

PKO BP internetipanga kasutamine on ülimadal. Pangal on väga palju tööd vaja teha investorsuhetega ja läbipaistvusega ? panga koduleheküljel puudub isegi viit ingliskeelsele osale. Kui panga juhtkond suudab moderniseerimise kiiresti ellu viia, on loodud tugev platvormi orgaaniliseks kasvuks, sest panga turuosad on piisavalt suured.

Tugev välismaine tuumikinvestor tagaks ligipääsu oskusteabele.

KO panga esmane avalik aktsiate emissioon (IPO) õnnestus alles viiendal katsel.

Mais kirjutas ajakiri The Banker, et PKO-l on imagoprobleem. Panga kuvandiks on vanamoelisus, tugevasti politiseeritud endine monopol. Panka tuntakse Poolas pensionäride pangana.

Ligi 85 aasta vanune Poola Hoiukassa ehk PKO BP on riigis juhtiv eraisikute pank, kellel on umbes 5,3 mln kundet. Tegu on riigis varade mahult suurima pangaga (25% kogu pangasüsteemi varadest). Panga turuosa eraisikute arvelduskontode osas on 36%. Korporatiivpangandus on panga nõrk külg ? selles vallas on panga turuosa vaid 10%. Pangal on Poola suurim jaotusvõrk ? 1230 kontorit ja 1734 sularahaautomaati. Läinud aastal suleti 27 kontorit. Pank on andnud välja 5,1 mln pangakaarti, nendest vaid 0,16 mln olid krediitkaardid. Alles mullu segmenteeris pank kliendid tavaklientideks, personaalpanganduse ja privaatpanganduse klientideks.

Üllatav on panga kinnisvaralaenude portfell. Pank jaotab oma laenuportfelli kaheks ? uued ja vanad laenud. Vanad laenud on enne 1992. aasta märtsi antud poliitilised laenud, mille tingis Poola valitsuse ehituspoliitika. Läinud aasta lõpus oli panga vanade laenude portfelli maht 40,6 mld krooni ja uute laenude oma 41 mld krooni. Halbade laenude osa oli 12,1%.