• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alvar Aalto taburet L on kasutusel juba kolmveerand sajandit

    Viiburi raamatukokku mõeldud taburetiga L on meist igaüks kokku puutunud. See ringja plaadiga kolmejalgne iste on tänapäevani Soome firma Artek tootenimistus ja tema analooge tehti aastaid ka Eestis. Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud väljapanekul Alvar Aalto projekteeritud raamatukogudest võib näha fotodel ka L taburette oma päriskodus Viiburis. Muide, Aalto loomingus leidub märkimisväärselt palju raamatukogusid.
    Näituse abil saab ülevaate Aalto arengust tema esimesest raamatukogust (1924) viimase teostamata projektini (1974). Nende 50 aasta jooksul ilmneb muutus klassitsismist läbi modernismi postmodernismiks. Loodud raamatukogudes näeb stiilipõikeid nii minimalismi kui ka ekspressionismi, kuid kõigest kokku moodustub väga selge ja loogiline arengukaar.
    Raamatukogude interjööre on Aalto kujundanud korduvate põhiteemadega, süvendatud ruumiosade ja pindadelt tagasi peegelduva päevavalguse abil.
    Näitusel on esitletud 19 raamatukoguprojekti, millest kümme on valminud ja üheksa jäänud teostamata. Lisaks on kaks raamatutega seonduvat projekti: Akateeminen Kirjakauppa (Stockmanni raamatukauplus) Helsingis ja Poetry Roomi sisustus Harvardi Ülikooli Lamonti-nimelises raamatukogus. Projektid on välja pandud fotode, makettide ja originaaljoonistustena.
    Näituse koostanud Alvar Aalto Muuseum esitleb ka neid arhitekti raamatukoguprojekte, mis jäid teostamata. Väljapanek Rahvusraamatukogus on avatud 27. novembrini.
    Autor: Tiina Kolk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.