Suhkur võis paisutada Kalevi käivet esialgsest enam

Kalevi finantsjuhi Tarmo Maasikamäe vastus Äripäeva palvele kommenteerida käibe kasvu jäi ajakirjanikule väga segaseks: ?12 kuu vahearuandes ettevõtja kasumit mitte mõjutanud muu toiduaine müük ei kajastunud vahearuande kasumiaruandes ei tulu ega kuluna.?

Selgema vastuse andis firma juht Oliver Kruuda: ?Muu toiduaine müügi all said arvatavasti käivet kasvatada suhkruga seotud tehingud.? Kruuda möönis, et neil tuleb ajakirjanike küsimustele vastamisel olla väga ettevaatlik. ?Peame vastustes olema juriidiliselt korrektsed, sest mõne aktsionäriga on probleeme. Ma isegi enam ei saa vahest neist börsiteadetest aru,? tunnistas ta.

Kalevi vähemusaktsionäril, ASil Milestone, on hetkel Kalevi vastu algatatud kuus kohtuasja.

Kalevi vannutatud audiitor, PricewaterhouseCoopersis töötav Tiit Raimla ütles, et tema on seotud konfidentsiaalsuskohustusega ja ei tohi midagi kommenteerida. Omapoolse seisukoha väljaütlemisest keeldus ka finantsinspektsioon: ?Me ei saa oma analüüse meediale ega turule avaldada, sest see võib moonutada turgu ja tekitada ebatervet konkurentsi analüütikutele. Oma järelevalvelise analüüsi valmimise järgselt tegeleme ja vestleme kõigepealt otse emitendiga. Seejärel kujundame oma edasise käitumise.?

Selgitustega jäid hätta ka Äripäeva küsitletud suurte ettevõtete raamatupidajad. ?Seal peab raamatupidamisega midagi lahti olema, kuidas on võimalik, et tehinguid lihtsalt ei kajastata,? küsisid nad kui ühest suust vastu.

ASile Suprema Securities kuulus eilse seisuga 21 361 ja Suprema emafirmale, Evli Bank Baltic Fundile 18 492 Kalevi aktsiat. Suprema juhatuse liige Veikko Maripuu ütles, et eile istus koos investeerimispanga rahapaigutuste komitee, kus arutati Kalevi teemat. Kalevi käibe suurenemine neile mingit mõju ei avalda ja selle baasil osalusi Kalevis vähendada ei kavatseta. ?Meid huvitab kõige rohkem see, kui palju teeb ettevõte raha,? ütles ta. Tema sõnul pole veel muutusi olnud rahavoogude suhtes. ?Kui asi hakkaks puudutama rahavoogusid, siis oleks see kõige suurem katalüsaator, miks me midagi teeksime ühele või teisele poole,? märkis ta.

Väikefirmale Kippreegel OÜ kuulub alles ligi kuu aega 2500 Kalevi aktsiat. Kippreegli juhatuse esimehele Ville Kruusmannile tuli käibe kasv 60 mln krooni võrra auditi tulemusena üllatusena ja seda ta põhjendada ei osanud. Fondiemissooni korraldamine aktsionärile meeldiks. ?Mida madalam hind, seda rohkem aktsia tõuseks,? ütles ta vaid.

2003./2004. majandusaasta aruande auditeerimise käigus vähenes Kalevi põhitegevusvaldkonna ehk kondiitritoodete müük 47 mln krooni võrra. Piimatoodete müük kasvas 82, muu müük 20 ja pagaritoodete müük 3 mln kr võrra.

Kokku kasvas Kalevi käive pärast eelmise majandusaasta auditeerimist 60 mln krooni võrra, mis on eelmise majandusaasta käibe kümnendikuline kasv. Kalevi vahearuande alusel oli käive 564 ja pärast auditeerimist 624 mln krooni.

Ettevõtte puhaskasum jäi ka pärast auditeerimist 17,2 mln kroonile, kuid brutokasum langes 142,4 mln kroonilt 137,4 mln kroonini.

Kalev võis esialgu arvata, et see ei ole käive. Kui kasum jäi samaks, siis näitas Kalev täpselt sama summa, 60 mln krooni nii kuludes (ostuna) kui ka tuludes (müügina).

Tundub, et nad on mingit tooraineks ostetud toiduainet müünud. See võis olla suhkur, et näidata oma laovarusid väiksemana ja pääseda nii Euroopa Liidu trahvidest. Algselt võisid nad sellist tooraine edasimüüki käibes mitte näidata. Ilmselt audiitorid ütlesid, et see tuleb käibesse arvestada. Ei oska näha siin mingit pahatahtlikku vajadust algselt seda tehingut käibena mitte kajastada. Kahju kannatajaid ei ole, ainus, mis juhtus, on, et firma käiberentaablus kahanes nüüd veidi. Üldjuhul ei tohiks rentaablus kedagi otseselt mõjutada, kui just juhtide boonused sellega seotud pole.