• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusemuudatus sekkub aktsia vabasse hinnakujundusse

    Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt täieneb tulumaksuseadus sätetega, mis eelnõu seletuskirja kohaselt ?takistavad füüsilistel isikutel kunstlikku tulumaksukohustuse vähendamist väärtpaberitehingutelt.? Nii näiteks sai aktsiaid viimasel dividendiõiguslikul päeval ostnud ning need pärast dividendisaajate nimekirja kinnitamist odavamalt müünud tehingu teostaja näiliselt kahju. Tegelikkuses kattis dividend tekkinud vahe, kuid maksuametile sai näidata kahjumit ja seoses sellega vähendada tulumaksukohustust teistelt aktsiatehingutelt.
    Sama teed kasutasid ka välismaised investorid, müües viimasel dividendiõiguslikul päeval aktsiad mõnele Eesti eraisikule või mõne panga kliendikontole, mille taga on eraisikud. Seadusemuudatuse tulemusena säärast skeemi kasutada ei saa, kui aktsiad soetati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ning müüdi 30 päeva jooksul pärast seda päeva.
    ?Sedasorti piirang on loomulik, ta toob kaasa endaga ühe maksuoptimeerimise võimaluse vähendamise ja kevadiste-varasuviste anomaalsete börsikäibe hüpete kadumise,? ütles Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. Ta lisas, et seda võib ka täna enamasti käsitleda kui teeseldud tehingut.
    Kunsingu sõnul võib mujalt maailmast tuua näiteid, kus maksuoptimeerimise tehingud on keelatud. ?Näiteks nn wash sale ? kahjumis positsioonide müük ja kohene tagasiost maksustamisperioodi lõpus. Selle eesmärk on perioodi maksukoormuse vähendamine ning samal ajal oma väärtpaberipositsiooni säilitamine. Kui ma viimati vaatasin, oli see USAs näiteks keelatud,? selgitas ta.
    Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind lausus, et kehtestatav piirang võtab eraisikutelt huvi sääraste tehingute teostamiseks, mida võimaldas senine auk maksuseaduses. See mõjutab tema hinnangul küll käibemahtusid, kuid mitte aktsiate hindu.
    Samas pole Tallinna börsi tegevdirektori Jaanus Erlemanni sõnul maksude optimeerimine ainus erisuunaliste tehingute tegemise põhjus: ?Arvestades turul emitendi kohta avaldatud negatiivset infot, müüks investor hiljuti omandatud väärtpaberi maha. Kuna tehing jääks seadusemuudatusega sätestatud mahaarvamise piirangu perioodi, ei ole investor väärtpaberite müügi osas enam samas positsioonis kui teised turuosalised, sest ta peab lisaks arvestama ka negatiivsete maksuõiguslike tagajärgedega.?
    Börsi hinnangul tähendab kahekuuline n-ö keeluperiood, et 1/6 aastast on hinna kujunemise põhimõtted teistsugused kui muul ajal ? investor peab arvestama lisaks turult kättesaadavale informatsioonile ka maksualaseid kaalutlusi. ?Meile jääb vägisi mulje, et probleemi üritatakse lahendada analoogselt katkise õhukummi parandamisele, mille plaasterdamise käigus saab liimiseks oluliselt suurem ala kui tekkinud auk ise,? ütles Erlemann.
    Samuti viitas börsijuht maksuseaduse keerukamaks muutumisele.
    Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles, et alates selle aasta 1. maist mitteresidendist füüsilistele isikutele makstud dividendidelt Eestis tulumaksu kinni ei peeta nagu ka Eesti füüsiliste isikute puhul. Seega on kunstlike aktsiatehingute maksuefekt juba sellest ajahetkest vähenenud.
    Ta lisas, et väikeaktsionärile, kes seni kunstlikke tehinguid teinud ei ole, seadusemuudatus sisuliselt mõju ei avalda. Küll aga lihtsustub maksuameti töö, sest edaspidi puudub vajadus igakordselt tõendada, et tehing või tehingute kogum tehti maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
    Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorovi sõnul pole küll tehtud dividendiskeemidest tingitud tulumaksu alalaekumise põhjapanevat analüüsi, kuid hinnanguliselt on see umbes 5 miljonit krooni aastas.
    ?Soovitaks võtta välja suvalise suurema aktsiaga kauplemise statistika enne ja pärast dividendiõiguslike aktsiate fikseerimise kuupäeva. Lisaküsimuseks võiks olla, kas müüjateks enne fikseerimise kuupäeva on reeglina võõrapäraste nimedega investorid ja kas ostjateks on pigem kohalikud investorid. Usun, et nii ta ongi,? ütles Jegorov.
    Ta lisas, et olles analüüsinud seda olukorda, sai tulemuseks, et wash sale?i kasutamise puhul on üldjuhtumil efektiivseks tulumaksumääraks 9,1% tavapärase 26% asemel.
    ?Teine küsimus on see, et nn investeerimise pärast tegutsevaid investoreid ? olgu nad suured või väiksed ? see ei kõiguta. Spekulantide tegevusulatust võib see aga vägagi mõjutada,? märkis Jegorov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.