Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusemuudatus sekkub aktsia vabasse hinnakujundusse

    Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt täieneb tulumaksuseadus sätetega, mis eelnõu seletuskirja kohaselt ?takistavad füüsilistel isikutel kunstlikku tulumaksukohustuse vähendamist väärtpaberitehingutelt.? Nii näiteks sai aktsiaid viimasel dividendiõiguslikul päeval ostnud ning need pärast dividendisaajate nimekirja kinnitamist odavamalt müünud tehingu teostaja näiliselt kahju. Tegelikkuses kattis dividend tekkinud vahe, kuid maksuametile sai näidata kahjumit ja seoses sellega vähendada tulumaksukohustust teistelt aktsiatehingutelt.
    Sama teed kasutasid ka välismaised investorid, müües viimasel dividendiõiguslikul päeval aktsiad mõnele Eesti eraisikule või mõne panga kliendikontole, mille taga on eraisikud. Seadusemuudatuse tulemusena säärast skeemi kasutada ei saa, kui aktsiad soetati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ning müüdi 30 päeva jooksul pärast seda päeva.
    ?Sedasorti piirang on loomulik, ta toob kaasa endaga ühe maksuoptimeerimise võimaluse vähendamise ja kevadiste-varasuviste anomaalsete börsikäibe hüpete kadumise,? ütles Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. Ta lisas, et seda võib ka täna enamasti käsitleda kui teeseldud tehingut.
    Kunsingu sõnul võib mujalt maailmast tuua näiteid, kus maksuoptimeerimise tehingud on keelatud. ?Näiteks nn wash sale ? kahjumis positsioonide müük ja kohene tagasiost maksustamisperioodi lõpus. Selle eesmärk on perioodi maksukoormuse vähendamine ning samal ajal oma väärtpaberipositsiooni säilitamine. Kui ma viimati vaatasin, oli see USAs näiteks keelatud,? selgitas ta.
    Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind lausus, et kehtestatav piirang võtab eraisikutelt huvi sääraste tehingute teostamiseks, mida võimaldas senine auk maksuseaduses. See mõjutab tema hinnangul küll käibemahtusid, kuid mitte aktsiate hindu.
    Samas pole Tallinna börsi tegevdirektori Jaanus Erlemanni sõnul maksude optimeerimine ainus erisuunaliste tehingute tegemise põhjus: ?Arvestades turul emitendi kohta avaldatud negatiivset infot, müüks investor hiljuti omandatud väärtpaberi maha. Kuna tehing jääks seadusemuudatusega sätestatud mahaarvamise piirangu perioodi, ei ole investor väärtpaberite müügi osas enam samas positsioonis kui teised turuosalised, sest ta peab lisaks arvestama ka negatiivsete maksuõiguslike tagajärgedega.?
    Börsi hinnangul tähendab kahekuuline n-ö keeluperiood, et 1/6 aastast on hinna kujunemise põhimõtted teistsugused kui muul ajal ? investor peab arvestama lisaks turult kättesaadavale informatsioonile ka maksualaseid kaalutlusi. ?Meile jääb vägisi mulje, et probleemi üritatakse lahendada analoogselt katkise õhukummi parandamisele, mille plaasterdamise käigus saab liimiseks oluliselt suurem ala kui tekkinud auk ise,? ütles Erlemann.
    Samuti viitas börsijuht maksuseaduse keerukamaks muutumisele.
    Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles, et alates selle aasta 1. maist mitteresidendist füüsilistele isikutele makstud dividendidelt Eestis tulumaksu kinni ei peeta nagu ka Eesti füüsiliste isikute puhul. Seega on kunstlike aktsiatehingute maksuefekt juba sellest ajahetkest vähenenud.
    Ta lisas, et väikeaktsionärile, kes seni kunstlikke tehinguid teinud ei ole, seadusemuudatus sisuliselt mõju ei avalda. Küll aga lihtsustub maksuameti töö, sest edaspidi puudub vajadus igakordselt tõendada, et tehing või tehingute kogum tehti maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
    Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorovi sõnul pole küll tehtud dividendiskeemidest tingitud tulumaksu alalaekumise põhjapanevat analüüsi, kuid hinnanguliselt on see umbes 5 miljonit krooni aastas.
    ?Soovitaks võtta välja suvalise suurema aktsiaga kauplemise statistika enne ja pärast dividendiõiguslike aktsiate fikseerimise kuupäeva. Lisaküsimuseks võiks olla, kas müüjateks enne fikseerimise kuupäeva on reeglina võõrapäraste nimedega investorid ja kas ostjateks on pigem kohalikud investorid. Usun, et nii ta ongi,? ütles Jegorov.
    Ta lisas, et olles analüüsinud seda olukorda, sai tulemuseks, et wash sale?i kasutamise puhul on üldjuhtumil efektiivseks tulumaksumääraks 9,1% tavapärase 26% asemel.
    ?Teine küsimus on see, et nn investeerimise pärast tegutsevaid investoreid ? olgu nad suured või väiksed ? see ei kõiguta. Spekulantide tegevusulatust võib see aga vägagi mõjutada,? märkis Jegorov.
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Ekspert avaldab kümme aktsiat, millega noortel tasuks investeerimist alustada
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Venemaa kaotas nafta-gaasitulust poole
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Vabade töökohtade arv kahanes 12 protsenti Koondamised puudutasid 6000 inimest
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.