Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehituses kiireim palgatõus

    Kui Eesti ehitusettevõtted ei suuda ka tulevikus paremaid töömehi kinni hoida, siis on meile oodata odavat kaadrit Venemaalt või Ukrainast.
    ?Ma nägin seda palgatõusu kindlalt ette, kunagi ei ole ehitussektoris palgakasvu surve olnud nii suur kui aastal 2004,? ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Tarmo Lige. Põhjuseks on tema sõnul see, et ehitussektoris läheb hästi ja tööjõupuudus on suur.
    Selle aasta kolmandas kvartalis kasvasid ehitajate brutopalgad ligi 20%, samal ajal oli üldine keskmise palga kasv veidi üle 9%. Keskmine palganumber oli ehitajatel 7700 krooni kuus, üldiselt oli see aga napilt üle 7000 krooni.
    ?Praegu oleme jõudnud sinnamaale, kus sellist tegurit ei leiagi, mis ehitajate palka n-ö kontrolli all hoiaks,? ütles ehitusfirma Koger & Partnerid nõukogu esimees Andres Koger.
    ASi FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on palgatõusu taga esiteks Euroopa Liidu piiride avanemine, mistõttu teenuste ning tööjõu liikumine on läinud oluliselt vabamaks. Palgatasemed, mida sealpool pakutakse, mõjutavad kindlasti ka siinset taset.
    ?Teine asi, mis võib mõjutada, on maksuameti tõhus töö ümbrikupalkadega,? lisas Fridolin.
    Lige hinnangul võib palkade jätkuv tõus viia ka selleni, et ollakse sunnitud tooma Eestisse odavamat võõrtööjõudu. ?See on aja küsimus,? sõnas ta.
    Ka Fridolin nimetas seda ?täiesti võimalikuks ja reaalseks stsenaariumiks?.
    Peamisteks võõrtööjõu kasutamise motiivideks on ehitusmahtude jätkuv kasv ja ka suurenev tööjõu väljavool, eriti spetsialistide osas. ?Paraku lähevad need paremad,? lausus Lige. Ka tekib surve tellijate poolt, kes ei ole nõus rohkem maksma.
    ?Varem või hiljem see tuleb,? ütles ASi Harju Ehitus juhataja Aare Neudorf, kommenteerides võõrtööjõu kasutuselevõttu Eestis. ?Palga surve tingib selle.? Tema sõnul on ka siin juba kuulda olnud, et mõned alltöövõtjad on toonud näiteks Ukrainast töölisi.
    ?Kui eesmärgiks oleks palga kasv peatada, siis võiks ju mõelda võõrtööjõu peale,? ütles Andres Koger. ?Usun siiski, et kõik asjad loksuvad iseenesest paika ning ehitajad, kellel täna on tõesti palju tööd, väärivad seda, mida nad saavad ja enamgi veel.?
    Tööjõu probleemi kinnitas ka Tallinnas Pärnu maantee viadukti kõrval valmiva büroohoone objektijuht Ikko Lee ASist FKSM. ?Kvaliteettööjõud, seda hakkab Eestis väheseks jääma.? Eriti raske on tema sõnul leida näiteks oskuspuuseppi. Ühtegi võõrtöölist praegu siiski objektil töötava 40 ehitaja seas pole, kuid Lee sõnul võib tulevikus selline vajadus tekkida.
    Andres Kogeri hinnangul kasvab ehitajate palk samas tempos ka järgmisel aastal. ?Ehitusmahud ei vähene ning välismaale siirdujate arv kasvab,? selgitas ta.
    Eri hinnangutel võib praegu Soomes ehitustel töötada ametlikult tuhat eestlast ja n-ö mustalt teist sama palju.
    ?Praegu on Soome ehituses ametlikult võõrtööjõudu 2400 inimest ja neist võib eestlasi olla tuhande ringis,? rääkis Soome Ehitustööliste Liidu juht Kyösti Suokas. Palju on ehitajaid endise Nõukogude Liidu aladelt ja Poolast, mujalt vähem, lisas ta.
    Soome Ametiühingute Keskliidu projektijuhi Eve Kyntäjä hinnangul võib umbes sama palju Eesti ehitajaid töötada ka mustalt, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad. Viimasel ajal võib eestlaste arv Soome ehitustel olla suurenenud, ehkki ametlikult tööloaga töötavate ehitajate arv on pärast Eesti Euroopa Liitu astumist järsult langenud. Näiteks sai selle aasta maist augustini ehk nelja kuuga ametliku Soomes töötamise loa 119 eestlast, neist 78 üldehitajat, 26 puuseppa, 8 keevitajat ja 7 müürseppa. Eelmisel aastal samal ajavahemikul oli loa saanute arv 528. Kyntäjä sõnul on põhjus selles, et nüüd tuleb enamik Soome tööle kas rendifirmade kaudu või alltöövõtjatena, kes tööluba ei vaja. Neile makstakse sageli ka Eesti palka, mis jääb Soome omale mitu korda alla, ja selle pärast on olnud palju pahandusi.
    Hiljaaegu kuulutasid Soome ametiühingud boikoti Eesti firmale M.R. Projekt, mille kaks töölist tegid seal lammutustöid. Soome ehitajate kollektiivleping näeb ette 1673 euro ehk 26 098 krooni suuruse kuupalga maksmist, kuid M.R. Projekti töölised said töölepingu järgi veidi alla 2000 krooni kuus. Ettevõte oli sunnitud nad koju tooma. Firma tegevjuhi Priit Mullamaa sõnul said mehed, keda kokku töötas Soomes neli, koos lisatasude ja päevarahadega siiski 10 000 ? 14 000 krooni kuus kätte. Tema sõnul sai ta Soome ametkondadelt vastakaid vastuseid: ühed ütlesid, et Eesti firma peab maksma seal kohaliku palgataseme järgi, teised ? et ei pea sellega arvestama, sest sotsiaalmaks nende töötajate pealt laekub Eestisse. Mullamaa sõnul on firmal Soome tellijaga plaanid pikema aja peale ja ta loodab, et erimeelsused ametiühingutega saavad peagi lahendatud.
    Praegu Helsingi lähedal Espoos eramaju ehitav Tartu mees Marek Eskor on Soomes tööl juba kolmandat aastat. Varem oli ta Eesti firma hingekirjas ja sai pisut väiksemat palka, kuid sel aastal sai temast Soome firma töötaja ja ka palk tõusis. Täpset summat ei soovi noormees öelda, kuid kinnitab, et saab kuus kätte üle 30 000 krooni. Samas firmas on ametis veel 15 eestlast. Elamistingimused on Eskori sõnul head, tööpäeva vältel on kaks kohvi- ja üks lõunapaus. Praegu on tööd vähem, kuid suviti saab ka pikemaid päevi tehtud ja laupäeviti tööl käidud, siis on ka teenistus suurem, rääkis ta.
    Aastase väikelapse isal on enda sõnul raske kodust nii kaugel tööl käia, sest peret näeb kuu või paari järel. ?Aga mul on Eestis nii suured kohustused võetud, et muidu ei tule rahaga välja,? lausus ta ja lisas: ?Kui kodus saaks samaväärse töökoha, tuleks kohe tagasi.? Praegune umbes 20 protsendi suurune palgatõus Eestis teda ei rahulda.
    Probleemid kvalifitseeritud ehitustööliste nappusega Leedus on sundinud firmasid palka tõstma ning Ukrainast ja Valgevenest töölisi tooma.
    ?1. maist on näiteks meie firmast lahkunud 25 müürseppa ja betoonitöölist, mis on iga kümnes tööline,? rääkis Leedu ehitusfirma Ranga IV turundusdirektor Dita Purliene.
    Paljud on asjad pakkunud ja välismaale parema palga peale läinud.
    ?Jah, me hakkasime ka oma firmas juba aasta algusest palka tõstma,? jätkas Purliene, ?selle aastaga kasvavad meil palgad 20?25%.? Üheltpoolt on eesmärk töölisi kinni pidada, teisalt on järsult kasvanud ka ehitustööde mahud.
    Purliene arvab, et Ranga IV ehitustööliste palgad on Leedus ühed paremad ? keskmiselt 2200 Leedu latti ehk 9966 krooni kuus. Teistel olevat palgad umbes kolmandiku võrra väiksemad. Keskmiselt on palgad ehituses tõusnud 15% ning ehituskulud 5%.
    Lisaks kasvab ettevõtjate surve Leedu ametivõimudele, et puudu olevaid töölisi saaks rohkem palgata Valgevenest, Ukrainast ja Venemaalt.
    Hiljuti kirjutas Leedu majandusleht Verslo ?inios, et Leedu ehitusfirmast Murena saab esimene, kes ?impordib? välismaalt töölisi Leetu püsivale tööle. Lühiajaliste lepingutega on venelased, ukrainlased jt Leedus juba ammu tööl olnud.
    Ehitusfirma juhi Valdas Smalinskase sõnul on Leedus praegu eriti suur puudus betoonitöölistest ja müürseppadest. Võõrtööliste palkamist plaanivad ka ehitusfirmad Paneve?io statybos trestas ning Constructus, kirjutas leht.
    Tuleval aastal võib Leedu migratsioonikvooti tõsta, sest tööjõunappuses on ka teiste elualade ettevõtted ning leedulased on agarad välismaal tööd otsima. Suurbritannias töötavast 87 200st ELi kümne uue liikmesriigi kodanikust on leedulasi 14 590.
    Sotsiaalminister on pakkunud väljavoolu ohjamiseks ka alampalga tõstmist 2265 kroonilt 2718-le. Tänavu on seda kord juba tehtud ? enne ELiga ühinemist tõsteti alampalk 2038 kroonilt 2265-le.
    Võõrtööjõu kaardistamine Stockholmi piirkonna ehitustel näitas, et Balti riikide ehitustöölistest kohtab esimeses järjekorras leedulasi.
    ?Eestlasi pole ma peaaegu üldse kohanud,? ütles Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggettan ombudsman Lars-Göran Bromander. Eestlasi on tema sõnul peamiselt näha Eestis toodetud puitmajade ülespanekul. Ka polnud ta kuulnud probleemidest.
    Kõige rohkem on Balti riikidest leedulasi. Kokku hinnatakse võõrtööliste arvuks Rootsi ehitusel ca 4000 inimest.
    Esimene tõsisem vastasseis on Byggettanil tekkinud aga Läti ehitusfirmaga Laval un partneri. Suvel Stockholmi lähedal koolimaja renoveerimist alustanud Läti firma pole nõustunud Rootsi ametiühinguga kollektiivlepingut sõlmima ega maksa töölistele palka Rootsi palgataseme järgi.
    Läti töölised saavad keskmiselt 126 Eesti krooni tunnist, samas kui Rootsi ametiühingud nõuavad palgaks vähemalt 230?253 krooni.
    Rootsi ametiühingud ähvardavad Läti firmat blokaadiga, kui palk ei tõuse. Läti firma advokaat on aga valmis Rootsi ametiühingute peale kaebama kuni Euroopa kohtuni välja, väites, et ametiühingud rikuvad ELi printsiipi kaupade ja teenuste vabast liikumisest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.