Kuigi Eesti majandus ja Eesti ettevõtted arenevad täna jõudsalt, peame me juba praegu mõtlema selle peale, kuidas olla konkurentsivõimelised tulevikus. Tulevikus konkurentsis püsimiseks peame muutuma ideede tarbijatest ideede loojateks.

Tänases Eestis puudub erakapitalil huvi investeerida teadmismahukatesse alustavatesse ettevõtetesse, sest eksisteerivad palju tulusamad alternatiivid kiireks rikastumiseks nagu näiteks õitsev kinnisvara ja transiidi äri. Oluliselt kiirem on tasuvuse aeg ning palju väiksemad on riskid. Investeerijaid selle eest kritiseerida oleks vale, sest ikka nopitakse neid vilju, mis asuvad madalamatel oksadel.

Kuna puudub kapital, kes otsib innovaatilisi ja teadmismahukaid projekte, siis puudub ka pakkumine. Milleks peaks raiskama noor andekas teadlane oma aega ja energiat Eestis ?Eesti oma Nokia? väljamõtlemise peale, kui on teada, et tal omal idee realiseerimiseks vahendeid ei jätku ning investorid tema projekti vastu huvi ei tunne.

Just erakapitali huvi tõstmiseks on enamik arenenud riike käivitanud riiklikud riskikapitali fondid. Erakapitalile on oluline, mida arvab riskantsest ettevõtmisest avalik võim. Eestis on sarnase fondi loomise ideed arutatud juba viimased viis aastat. Konkreetne ettepanek valmis käesoleva aasta suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostöös riskikapitali ettevõtjatega.

Valminud kava näeb ette 500 miljoni kroonise kapitaliga riikliku fondi loomist. Eraldatud vahendid investeeritakse konkreetsetesse projektidesse viie aasta jooksul ja pärast ettevõtte edukat käivitumist on riiklikul fondil võimalus oma osalus maha müüa ning teenitud vahendid suunata uute ideede otsingule. Seega ei ole fondi näol tegu ühekordse kuluga, vaid investeeringuga, mis ennast tulevikus ise ära majandab.

Riikliku fondi loomiseks vajalikud vahendid soovitatakse leida riiklikust stabiliseerimisreservist, kus nad praegu investeerituna Saksa riigi võlakirjadesse eestlaste asemel sakslaste arengut toetavad.