• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks me vajame Riiklikku Riskikapitali Fondi?

    Kuigi Eesti majandus ja Eesti ettevõtted arenevad täna jõudsalt, peame me juba praegu mõtlema selle peale, kuidas olla konkurentsivõimelised tulevikus. Tulevikus konkurentsis püsimiseks peame muutuma ideede tarbijatest ideede loojateks.
    Tänases Eestis puudub erakapitalil huvi investeerida teadmismahukatesse alustavatesse ettevõtetesse, sest eksisteerivad palju tulusamad alternatiivid kiireks rikastumiseks nagu näiteks õitsev kinnisvara ja transiidi äri. Oluliselt kiirem on tasuvuse aeg ning palju väiksemad on riskid. Investeerijaid selle eest kritiseerida oleks vale, sest ikka nopitakse neid vilju, mis asuvad madalamatel oksadel.
    Kuna puudub kapital, kes otsib innovaatilisi ja teadmismahukaid projekte, siis puudub ka pakkumine. Milleks peaks raiskama noor andekas teadlane oma aega ja energiat Eestis ?Eesti oma Nokia? väljamõtlemise peale, kui on teada, et tal omal idee realiseerimiseks vahendeid ei jätku ning investorid tema projekti vastu huvi ei tunne.
    Just erakapitali huvi tõstmiseks on enamik arenenud riike käivitanud riiklikud riskikapitali fondid. Erakapitalile on oluline, mida arvab riskantsest ettevõtmisest avalik võim. Eestis on sarnase fondi loomise ideed arutatud juba viimased viis aastat. Konkreetne ettepanek valmis käesoleva aasta suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostöös riskikapitali ettevõtjatega.
    Valminud kava näeb ette 500 miljoni kroonise kapitaliga riikliku fondi loomist. Eraldatud vahendid investeeritakse konkreetsetesse projektidesse viie aasta jooksul ja pärast ettevõtte edukat käivitumist on riiklikul fondil võimalus oma osalus maha müüa ning teenitud vahendid suunata uute ideede otsingule. Seega ei ole fondi näol tegu ühekordse kuluga, vaid investeeringuga, mis ennast tulevikus ise ära majandab.
    Riikliku fondi loomiseks vajalikud vahendid soovitatakse leida riiklikust stabiliseerimisreservist, kus nad praegu investeerituna Saksa riigi võlakirjadesse eestlaste asemel sakslaste arengut toetavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rapsimine ei aita, olgu alfa või oomega
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonaviiruse uus tüvi tirib ka Euroopa aktsiaid allapoole
Euroopa aktsiaturud on täna tublisti langenud ning novembrit ollakse lõpetamas 3protsendilise kukkumisega, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna tublisti langenud ning novembrit ollakse lõpetamas 3protsendilise kukkumisega, vahendab Reuters.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Edukas Eesti alustab juubelihooaega, peaauhinnaks 10 000 eurot
Täna algab Äripäeva arvamuskülgedel 10. arvamuskonkurss Edukas Eesti, mille võitjat ootab kevadel 10 000eurone peaauhind.
Täna algab Äripäeva arvamuskülgedel 10. arvamuskonkurss Edukas Eesti, mille võitjat ootab kevadel 10 000eurone peaauhind.