• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei pea olema riskikapitalist

    Riskikapitali teema on laiem kui ainult riikliku riskikapitali loomine. See on üks aspekt kogu teemas, ja kindlasti mitte kõige prioriteetsem.
    Minu jaoks on küsimus eelkõige erariskikapitalile võimaliku soodsa tegutsemise keskkonna loomine Eestis, et julgetaks riske võtta ja nii kohalikud kui ka välismaised riskikapitalistid otsustaksid investeerimisotsuste tegemisel just Eesti, mitte mõne teise riigi kasuks. Seega esimene samm on regulatsioonipoliitika ülevaatamine laiemalt, et ebaõnnestumisega ei kaasneks pätiks kuulutamine ja edasise äritegevuse raskenemine.
    Tänases soodsas majanduskliimas ei saa lubada poole miljardi maksumaksja krooni suunamist väga kõrge riskiga projektidesse. Vaadates rahvusvahelist kogemust, näeme, et näiteks Euroopa Komisjoni algatatud laiapõhjaline Euroopa riskikapitali tegevuskava (European Risk Capital Action Plan) peab riskikapitali elavdamise kõikidest meetmetest riigi otsest rahalist sekkumist kõige viimaseks.
    Cambridge?i ülikooli ja Ameerika teadlaste koostöös valminud uuring ?The Legal Road to Replicating Silicon Valley? toob esile terve rea eeskätt regulatiivseid muudatusi, millega riigid saavad soodustada riskikapitali arengut. Ärme unusta, et riigid konkureerivad rahvusvahalisele erariskikapitalile, seega peame oleme atraktiivsed just selles võtmes.
    Meie arutelu majandus- ja kommunikatsiooniministriga ei käi mitte selle üle, kas riiklik riskikapital, vaid selle üle, kuidas. Tänase Eesti probleem pole mitte riigi panuses teadus- ja arendustegevuse finantseerimisel: äsja vastuvõetud 2005. aasta eelarve kohaselt on riigi osa teadmistepõhise Eesti strateegia eesmärkidele üha lähemal. Arengutakistus on erariskikapitali ebapiisavuses. Seega: piltlikult öeldes riik ei pea hakkama mängima riskikapitalisti ? halvim tagajärg võib olla rahakaotuse kõrval erakapitali väljatõrjumine.
    Meil ei ole vaja luua uusi struktuure, vaid tuleb esmalt üle vaadata olemasolevad ettevõtluse edendamiseks loodud organisatsioonide võimalused. Meie lähenemine peab olema samm-sammult ning kindlasti koostöös erakapitaliga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rapsimine ei aita, olgu alfa või oomega
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind pöördus uuesti langusesse
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Lääne-Viru suurpõllumehe seakasvatuse pankrotipessa jäi 1,22 miljonit eurot
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.