Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn püstitab uusi turismirekordeid
Lõppema hakkav aasta kujuneb Tallinnas turistide arvu poolest rekordiliseks. Hüppeliselt on suurenenud ka summad, mida turistid siin kulutavad. Huvi Tallinna vastu on kasvanud mitte ainult Euroopas enim reisivate sakslaste ja brittide hulgas, vaid ka Venemaa, Skandinaaviamaade ja Lõuna-Euroopa rahvaste seas.
Aasta esimese kaheksa kuuga peatus Tallinna majutusettevõtetes 638 625 välisturisti, mis on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Turistide arvu kasv algas eelmise aasta sügisel ning on sellest alates keskmiselt neljandiku võrra suurem kui aasta varem.
Enim võis väliskülalisi Tallinna tänavatel kohata suvel, mil nende arv suurenes võrreldes eelmise aastaga suisa 35%. Selle näitajaga on Tallinn teiste Ida-Euroopa linnade kõrval üks kiireima turistide arvu kasvuga linn Euroopas.
Linna avastamist väliskülaliste poolt on soodustanud nii Tallinna majutusmahu kasv kui ka uute lennu- ja laevaliinide avamine. Selle aasta esimese kaheksa kuuga alustas Tallinnas tegutsemist 59 uut majutusettevõtet 697 toa ja 1220 voodikohaga.
Kasvanud on lennuliinide sagedus mitmel olemasoleval liinil ja viimase pooleteise aastaga on lisandunud tervelt kümme uut sihtkohta, kuhu saab Tallinnast otse lennata, ning avatud on laevaliin Peterburi. See on toonud Tallinna turistidele lähemale. Nagu maailmas üldiselt, on ka Tallinnas kasvanud eelkõige puhkusereisijate arv ? kolm neljandikku kõigist turistidest tuleb Tallinna puhkama.
Kõige hüppelisemalt on tänavu kasvanud soomlaste, täpsemalt Tallinnasse kauemaks kui üheks päevaks tulevate Soome turistide arv. Ent üle kolme aasta on suurenenud ka Rootsi turistide arv. Soomlaste puhul väärib märkimist, et kui veel paar aastat tagasi tuli kolmandik soomlasi Tallinna ainult ostureisile, siis sel aastal saabub selle sihiga siia vaid 15% põhjanaabritest. See-eest on suurenenud huvi vanalinna, vaatamisväärsuste ja restoranide vastu, iga kolmas soomlane külastab Tallinnas ka ilusalonge ja tervisekeskusi.
Ühe olulise trendina saab välja tuua lõunaeurooplaste kiiresti kasvanud huvi Tallinna vastu ? Prantsusmaalt ja Itaaliast tulijate arv on aastaga pea kahekordistunud. Varasemast oluliselt rohkem külastas meid ka hispaanlasi.
Tähtsat rolli mängivad Vene turistid, kelle arv on tänavu suurenenud kolmandiku võrra. Eriti armastavad venelased külastada Tallinna aasta alguses ja lõpus, mil siia tullakse veetma jõule ja aastavahetust. Seega on Vene turist Tallinnale tänuväärne külaline, sest lääne- ja lõunaeurooplane nii külmal ajal Tallinna eriti ei kipu.
Turistide arvu kasvu kõrval on oluliseks positiivseks näitajaks väliskülaliste suurenenud kulutused Tallinnas: kui 2003. aastal kulutas külastaja ööpäevas keskmiselt 1602 krooni, siis tänavu ulatub see summa ligi 2500 kroonini ööpäevas.
Kiiresti kasvav väliskülastajate arv paneb mõtlema sellele, kui külalislahke Tallinn tegelikult ikkagi on. Asub ju meie vanalinn piiratud alal ning peab aastas lisaks tallinlastele vastu võtma veel seitse Tallinna-täit inimesi. Kas tallinlased on valmis nii palju külalisi võõrustama? Ega rahvarohkus vanalinna atraktiivsust vähenda?
Tallinlaste arvamuste väljaselgitamiseks uuriti sel suvel rahulolu-uuringus ka linlaste suhtumist turistidesse. Ligi pooled vastanutest arvasid, et turiste võiks Tallinnas rohkemgi olla, 27% arvates on neid parasjagu. Liigse turistide arvukuse üle kurtis 10% vastanuist. Tallinna väliskülastajate iga-aastasest uuringust omakorda selgub, et väliskülastajad end linnas halvasti ei tunne ? liiga rahvarohkeks peab Talllinna alla kümnendiku külalistest ning see näitaja on viimastel aastatel püsinud samal tasemel.
Üht-teist on siiski vanalinna liigse ekspluateerimise vältimiseks vajalik ära teha. Külalisi tuleks meelitada ka mujale, näiteks Pirita kloostri varemetesse või bastionidealuste käikude ja linnamüüri juurde.
Tallinna linn ei alga ega lõppe vanalinnaga. Erasektor ja linn peavad siin koostööd tegema, sest ka linna eesmärk pole ju lüüa aina uusi turistide arvu rekordeid, vaid meelitada väliskülalised Tallinna võimalikult pikaks ajaks. Mida mitmekesisem on valik, seda parema elamusega lahkub turist ning seda suurema rahasumma ta Tallinnas välja käib.
Autor: Kairi Teniste