• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn püstitab uusi turismirekordeid

    Lõppema hakkav aasta kujuneb Tallinnas turistide arvu poolest rekordiliseks. Hüppeliselt on suurenenud ka summad, mida turistid siin kulutavad. Huvi Tallinna vastu on kasvanud mitte ainult Euroopas enim reisivate sakslaste ja brittide hulgas, vaid ka Venemaa, Skandinaaviamaade ja Lõuna-Euroopa rahvaste seas.
    Aasta esimese kaheksa kuuga peatus Tallinna majutusettevõtetes 638 625 välisturisti, mis on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Turistide arvu kasv algas eelmise aasta sügisel ning on sellest alates keskmiselt neljandiku võrra suurem kui aasta varem.
    Enim võis väliskülalisi Tallinna tänavatel kohata suvel, mil nende arv suurenes võrreldes eelmise aastaga suisa 35%. Selle näitajaga on Tallinn teiste Ida-Euroopa linnade kõrval üks kiireima turistide arvu kasvuga linn Euroopas.
    Linna avastamist väliskülaliste poolt on soodustanud nii Tallinna majutusmahu kasv kui ka uute lennu- ja laevaliinide avamine. Selle aasta esimese kaheksa kuuga alustas Tallinnas tegutsemist 59 uut majutusettevõtet 697 toa ja 1220 voodikohaga.
    Kasvanud on lennuliinide sagedus mitmel olemasoleval liinil ja viimase pooleteise aastaga on lisandunud tervelt kümme uut sihtkohta, kuhu saab Tallinnast otse lennata, ning avatud on laevaliin Peterburi. See on toonud Tallinna turistidele lähemale. Nagu maailmas üldiselt, on ka Tallinnas kasvanud eelkõige puhkusereisijate arv ? kolm neljandikku kõigist turistidest tuleb Tallinna puhkama.
    Kõige hüppelisemalt on tänavu kasvanud soomlaste, täpsemalt Tallinnasse kauemaks kui üheks päevaks tulevate Soome turistide arv. Ent üle kolme aasta on suurenenud ka Rootsi turistide arv. Soomlaste puhul väärib märkimist, et kui veel paar aastat tagasi tuli kolmandik soomlasi Tallinna ainult ostureisile, siis sel aastal saabub selle sihiga siia vaid 15% põhjanaabritest. See-eest on suurenenud huvi vanalinna, vaatamisväärsuste ja restoranide vastu, iga kolmas soomlane külastab Tallinnas ka ilusalonge ja tervisekeskusi.
    Ühe olulise trendina saab välja tuua lõunaeurooplaste kiiresti kasvanud huvi Tallinna vastu ? Prantsusmaalt ja Itaaliast tulijate arv on aastaga pea kahekordistunud. Varasemast oluliselt rohkem külastas meid ka hispaanlasi.
    Tähtsat rolli mängivad Vene turistid, kelle arv on tänavu suurenenud kolmandiku võrra. Eriti armastavad venelased külastada Tallinna aasta alguses ja lõpus, mil siia tullakse veetma jõule ja aastavahetust. Seega on Vene turist Tallinnale tänuväärne külaline, sest lääne- ja lõunaeurooplane nii külmal ajal Tallinna eriti ei kipu.
    Turistide arvu kasvu kõrval on oluliseks positiivseks näitajaks väliskülaliste suurenenud kulutused Tallinnas: kui 2003. aastal kulutas külastaja ööpäevas keskmiselt 1602 krooni, siis tänavu ulatub see summa ligi 2500 kroonini ööpäevas.
    Kiiresti kasvav väliskülastajate arv paneb mõtlema sellele, kui külalislahke Tallinn tegelikult ikkagi on. Asub ju meie vanalinn piiratud alal ning peab aastas lisaks tallinlastele vastu võtma veel seitse Tallinna-täit inimesi. Kas tallinlased on valmis nii palju külalisi võõrustama? Ega rahvarohkus vanalinna atraktiivsust vähenda?
    Tallinlaste arvamuste väljaselgitamiseks uuriti sel suvel rahulolu-uuringus ka linlaste suhtumist turistidesse. Ligi pooled vastanutest arvasid, et turiste võiks Tallinnas rohkemgi olla, 27% arvates on neid parasjagu. Liigse turistide arvukuse üle kurtis 10% vastanuist. Tallinna väliskülastajate iga-aastasest uuringust omakorda selgub, et väliskülastajad end linnas halvasti ei tunne ? liiga rahvarohkeks peab Talllinna alla kümnendiku külalistest ning see näitaja on viimastel aastatel püsinud samal tasemel.
    Üht-teist on siiski vanalinna liigse ekspluateerimise vältimiseks vajalik ära teha. Külalisi tuleks meelitada ka mujale, näiteks Pirita kloostri varemetesse või bastionidealuste käikude ja linnamüüri juurde.
    Tallinna linn ei alga ega lõppe vanalinnaga. Erasektor ja linn peavad siin koostööd tegema, sest ka linna eesmärk pole ju lüüa aina uusi turistide arvu rekordeid, vaid meelitada väliskülalised Tallinna võimalikult pikaks ajaks. Mida mitmekesisem on valik, seda parema elamusega lahkub turist ning seda suurema rahasumma ta Tallinnas välja käib.
    Autor: Kairi Teniste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud alustasid nädalat reipa tõusuga
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.