Uus aasta toob kitsendused tursapüüki

Marko Saaret 17. detsember 2004, 00:00

Ehkki kalandusvaidlustele Brüsselis pannakse punkt eeloleval teisipäeval ja kolmapäeval peetaval kalandusvaldkonda kureerivate ministrite kohtumisel, on juba praegu selge, et kõigil liikmesriikidel tuleb leppida väiksema tursapüügikvoodiga ning suure tõenäosusega tuleb lühendada püügihooaega, paaris Läänemere piirkonnas keelustatakse püük üldse.

Komisjoni algatusel tehtavad kitsendused on aluse saanud Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu eksperthinnangust, mis hindab Läänemere kalavarude seisu kehvaks.

Liikmesriikide töögrupis Eestit esindanud keskkonnaministeeriumi ametniku Ain Soome sõnul on peamiseks püügi vähendamise ettekäändeks see, et teadlaste arvates püütakse Läänemerel kala pidevalt ettenähtud mahtudest umbes 30?40 protsendi võrra rohkem, mida saab sisuliselt tõlgendada ebaseadusliku püügina. Ehkki kõik liikmesriigid on nõus kontrollmeetmeid tugevdama, pole mereuurimisnõukogu teadlaste hinnangu suhtes siiski täit usaldust, märkis Soome.

Paraku soovib komisjon teadlaste hinnangut aluseks tuues murda enamiku liikmesriikide vastuseisu kalapüügi vähendamiseks.

Eestile tähendaks see peamiselt märgatavalt väiksemat tursapüüki, mis peaks komisjoni praegusel ettepanekul langema tänavuselt 1336 tonnilt 942 tonnile. Kuid püügikvoodi vähendamine pole ainus meetod, et saavutada komisjoni soovitud eesmärki tursavarude kaitsel.

Ühe lisameetmena tahetakse keelustada püük Gotlandi ja Gdanski süvikus, sellega aga kitsendused ei piirdu.

Nimelt tahetakse kvoot siduda püügikoormuse vähendamisega, kusjuures siin üritab Euroopa täidesaatev võim rakendada taktikat, et ühe käega võtan, teise käega annan.

Äripäevale teadaolevalt vaatleb Euroopa Komisjon seega kvootide vähendamist paralleelselt püügikoormuse koomaletõmbamisega.

Valem oleks seejuures selline, et mida suurema kvoodi liikmesriigid säilitaks, seda kestvam oleks püügikeeld.

Nii aktsepteeritaks Brüsseli positsioonilt 39tonnist tursapüügikvooti juhul, kui Läänemereäärsed kalandusettevõtted seitsmel kuul aastas tursad merre jätaks, väiksema kvoodiga nõustumisel oleks püügikeeld vastavalt väiksem.

Võrdluseks olgu öeldud, et sel aastal pidid liikmesriigid rakendama kahekuulist püügikeeldu.

See lähenemine on teatud määral loogiline, kuid samas tegutseb komisjon kalandusekspertide hinnangul üsna kavalt. Kui püügikvoodi vähendamine seostataks püügikeelu perioodi pikkusega, võiks ilmselgelt tekkida olukord, kus lühema aja jooksul ei suudeta lihtsalt suhteliselt suuremat kvooti ära kasutada.

Eesti ei ole otseselt vastu tursapüügi otsustavale vähendamisele, kuid sooviks suuremat koordineeritust komisjoni otsuste peamiseks allikaks oleva mereuurimisnõukogu teadlastega järelduste tegemisel. Hetkel pole liikmesriikidel täit veendumust, et ametlikult lubatud püügikvoote ületatakse sel määral, nagu teadlased arvavad.

Eestil on kuus spetsiaalselt tursapüügiga tegelevat laeva, mis tegutsevad põhiliselt Rootsi ja Taani vetes. Lisaks tegeleb tursapüügiga veel umbes 20 alust, mis aga muidki kalu püüavad.

Ehkki tursapüügi vähendamine eeloleval aastal on ilmselt paratamatus, ei tohiks see keskkonnaministeeriumi esindaja arvates Eesti kalandusettevõtete tegevusulatust arvestades siiski neid märgatavalt kahjustada, seda enam, et räime- ja kilupüügi kvoodid on suurenemas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing