Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majandusel läheb oodatust paremini
Olen veendunud, et lõppeval aastal olid kõige olulisemateks sündmusteks Eestis liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. Seda ka meie majanduselus.
Euroopa Liidu liikmelisus tõstis märkimisväärselt nii Euroopa kui ka muu maailma ettevõtjate huvi Eesti vastu. Kasvanud on välisinvesteeringute maht, hoogsalt arenes turismisektor. Lõpuks kadusid Eesti ettevõtjatele Venemaa kehtestatud topelttollid. Euroliidu ühise siseturu tohutute võimaluste avastamine ja realiseerimine meie ettevõtjate poolt seisab paljuski veel ees. Usun, et nad suudavad seda lähiaastatel teha ja kinnitan, et riik EASi kaudu ettevõtjaid nende püüdlustes ka toetab.
NATO julgeolekugarantii üheks nähtavaks tulemuseks on Eesti riigireitingu tõus, mis omakorda tähendab madalamaid laenuintresse. Intressisõda pankade vahel eluasemelaenu turul on kindlasti Eesti majanduses üheks käesoleva aasta iseloomulikumaks märksõnaks.
Käesoleval aastal tegi Eesti suure sammu liitumisel euroalaga: me saime suvel vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. See tähendab muu hulgas survet riigile hinnatõusude pidurdamiseks järgneval kahel aastal. Eeldab ju euroalaga liitumise kriteeriumite edukas täitmine riigilt madalat inflatsiooni ja ranget eelarvepoliitikat.
2005. aastal Eesti range eelarvepoliitika jätkub ? detsembri alguses Riigikogu heakskiidu saanud riigieelarve on tasakaalus, riik ei plaani 2005. aastal võtta suuri kohustusi, üldine maksukoormus Eestis ei tõuse. Tasakaalus eelarve ja madalad maksud on Eesti riigile iseloomulikud juba pikka aega ja seetõttu mulle tundub, et siseriiklikult ei suuda me oma ranguse positiivset mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale enam piisavalt hinnata.
Teistes Euroopa riikides ettevõtjatega kohtudes ja nende imestust ning positiivset reaktsiooni kogedes saab aga väga hästi aru, et see keskkond, mida me olema suutnud luua ja hoida, on Eesti majandusele ja ettevõtjatele suur väärtus. Nii polegi mingi ime, et mitmed Skandinaavia ja Kesk-Euroopa ettevõtted on näidanud huvi kolida oma peakorterid Eestisse.
2004. aasta tervikuna oli Eesti majandusele oodatust edukam. Majanduskasv tuleb aasta tagasi prognoositust pea ühe protsendipunkti suurem, ca 6,2%, tööpuudus näitab langussuunda. Eesti ettevõtete ekspordimahtude reaalkasvuks on käesoleval aastal viiendik. Võrreldes eelmise aasta (6%) ja 2002. aasta kasvuga (1%) on hüpe märkimisväärne.
Samas on Eesti majanduses valdkondi, mille arenguga ei saa päris rahul olla. Mitmed suured infrastruktuuriprojektid, nagu näiteks Saaremaa süvasadam ja Estlinki merekaabel, on arenenud vaevaliselt. Samuti lootsin ma rohkemat teadus-arengukeskustelt ja innovatsiooniteadlikkuse programmilt.
Eestis väljaantavate patentide arv on endiselt kahetsusväärselt väike. Nendes projektides ja suundades ootan ma arengut järgmisel aastal ja see peab toimuma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ettevõtjate tihedas koostöös. Jätkuvalt on vajakajäämisi Eesti suutlikkusel ettevõtete huvide kaitsmisel välissuhtlusel, mille ilmekaks näiteks on taimsete kaupade probleemid Venemaale eksportimisel.
Samas on mööduvast aastast meelde jäänud ka palju positiivset. Nurgakivi sai tselluloositehas Kundas, mis on suurim välisinvesteering väljaspool Tallinna piirkonda ja heaks vaheetapiks välisinvestoritele, et liikuda edasi Ida-Virumaale. Üle pika aja ehitati Eestis valmis suur kaubalaev, mis kinnitab meie mereriigi staatust.
Ning mis peamine ? lapsi on rohkem sündinud ? see on ainus garantii, et Eesti rahvas oleks elujõuline. Mulle teeb rõõmu, et paljud tööandjad on hakanud senisest enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas lihtsustada noorte vanemate töö ja pereelu ühildamist.
Kokkuvõtvalt usun, et positiivsed trendid Eesti majanduses 2005. aastal jätkuvad ning loodan, et nende mõju kajastub senisest enam ka Eesti ühiskonnas laiemalt.
Autor: Juhan Parts