Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriühing pole kolhoos

    Seisukoht, et väikeaktsionäride õiguste kaitse pole tagatud ja seadus võimaldab neid diskrimineerida, on õiguslikult ja majanduslikult väär. Äriseadustik ei ole sotsiaalabi ega tarbijakaitse, vaid pragmaatiline äritegevuse regulatsioon. See annab investorile selge signaali ärikliima liberaalsusest. Äriühing ei ole kolhoos, kus kõigil on sõltumata panusest üks hääl.
    Ühte liiki aktsiad annavad võrdselt õigusi. Äriseadustik ei sätesta erinevaid õigusi lähtuvalt sellest, kas aktsiad kuuluvad enamus- või vähemusaktsionärile. Võib möönda, et teatav ebavõrdsus tekib aktsiate arvust lähtuvalt ? kellel on rohkem aktsiaid, sellel on proportsionaalselt ka rohkem hääli. Samas on see meie ühiskonnas aktsepteeritud, ka põhiseaduslikust vaba omandi tagamisest tuletatav õiguse üldine põhimõte.
    Aktsiaid omandab investor omal riisikol. Tal on eelnevalt võimalik teha endale selgeks nii aktsiatega seonduvad õigused kui ka võimalikud riskid. Kedagi ei saa sundida aktsiaid omandama. Kui enamusaktsionär soovib kaasata väikeinvestoreid, kes tahavad eriõigusi, siis võivad nad sõlmida vastava lepingu.
    Seadusandja õigus sekkuda ettevõtlusvabadusse on piiratud. Enamusaktsionäri õigusi piirata oleks majanduslikult ebaratsionaalne, sest muidu võib ära kaduda tema stiimul äriühingusse investeerida ja riskida rahaliselt palju suuremas mahus kui väikeaktsionär. Siis ei ole lõpptulemus kummalegi ega ka ühiskonnale kasulik. Äriühingu peamine eesmärk on teenida kasumit. Enamusaktsionär ja juhtorgani liikmed peavad olema piisavalt vabad, et korraldada äriühingu jätkusuutlikku ja kasumlikku ettevõtlustegevust. Kui seadusandja püüab soodustada investeerimist aktsiatesse, siis ei saa seda teha enamusaktsionäri arvel. Vastasel korral võivad väikeaktsionärid hakata äriühingu juhtimist ja ettevõtluse arengut pärssima.
    Kaheldamatult tuleb tagada ka see, et enamusaktsionärid ei kuritarvitaks oma õigusi. Seda tagab nende isiklik vastutus, aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte ning äriühingu juhtimise läbipaistvus ja aruandlus. Pealegi, sõltumata aktsionäride huvidest peab äriühingut juhtima selle huvidest lähtuvalt. Juhtorgani liikmed vastutavad ja neil on kohustused eelkõige äriühingu, mitte aktsionäride ees. Juhtorgani liige ja enamus­aktsionär võivad erandjuhtudel vastutada otse väikeaktsionäri ees, kui nad tekitavad oma pädevust kuritarvitava või heade kommete vastase käitumisega talle kahju või rikuvad mõnda seaduses sätestatud teda kaitsvat normi. Samas, juhtorgani liikme poolt oma hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega äriühingule sisesuhtes kahju tekitamine, mis võib aktsia väärtust vähendada, ei anna aktsionärile tema vastu nõudeõigust.
    Samas võib iga aktsionär kohtusse esitada enamusaktsionäri häältega vastuvõetud juhtorgani liikme vastutuse mittekohaldamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kui enamusaktsionär kasutas hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid aktsiaseltsi või vähemusaktsionäri kahjuks. Enamusaktsionär on siis käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja nii tema kui ka juhtorgani liikmed kannavad vastutust.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.