• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,06%6 201,48
  • DOW 300,96%44 520,27
  • Nasdaq −0,63%20 240,39
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,06%6 201,48
  • DOW 300,96%44 520,27
  • Nasdaq −0,63%20 240,39
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • 21.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Käendus loob töökohti

Oma viienda tegevusaasta künnisel võtsime nõuks uurida, kuidas on läinud neil ettevõtetel, kes on KredExi abiga laenu võtnud. Kuna tehtud investeeringu mõjulepääsemiseks on ka teatud aega vaja, võtsime vaatluse alla aastatel 2001?2002 laenukäendusi saanud ettevõtted ning analüüsisime nende majandusnäitajaid 2003. a lõpu aruannete järgi.
2001. a käenduse saanud firma käive oli keskmiselt 13 mln krooni, 2002. a 16,5 mln krooni. Poolteise aasta pärast oli nende käive kasvanud keskmiselt 40%, mis on väga hea näitaja, kui võrrelda seda majanduse üldise kasvunumbriga. Kolm neljandikku käendust saanud firmadest oli kasvanud ja töötajaid juurde võtnud.
Kui arvestada kokku loodud töökohad ja võtta maha kadumaläinud töökohad, siis keskmiselt on perioodil tekkinud juurde seitse töökohta iga laenu saanud ettevõtte kohta. KredExi käenduse on 2001? 2004 saanud üle 450 ettevõtte. Ma ei väida, nagu oleks ainuüksi tänu KredExi käendustele tekkinud juurde üle 3000 töökoha, aga kahtlemata on meie tegevus olnud oluline.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Äripäev on üsna tänuväärselt üleval hoidnud debatti riiklike toetuste vajalikkusest. Novembri lõpus Äripäevas avaldatud EK konkurentsivoliniku raportist selgus huvitav tõsiasi, et Eesti annab ettevõtlusele riiklikke toetusi kolm korda vähem kui ELi vanad liikmesriigid.
Riiklike toetuste puhul tehakse vahet arengut soodustava ja turgu moonutava abi vahel. Arengut soodustavaks peetakse teadus- ja arendustegevust, regionaalset arengut, ettevõtlikkuse tõstmist. Arengut moonutab aga toetus, millega hoitakse kunstlikult üleval raskustesse sattunud ettevõtteid või müüakse kaupa alla turuhinna tänu riiklikele subsiidiumidele. Eesti on ELis praktiliselt ainus riik, kus peaaegu kogu riiklik abi kuulub esimesse valdkonda.
KredExi laenukäendused on ühed turulähedasemad, sest toimivad koostöös kommertspankadega ja ei suru erasektori tooteid turult välja. Kuna ettevõtjad maksavad käenduste eest ka tasu, siis on riigiabina käsitletav osa üsna marginaalne ja võib realiseeruda selles, kui makstavad laenukahjumid peaksid ületama teenitud tasusid. Seni ei ole riik KredExi ettevõtlusskeemi toetama pidanud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele