Kaugekõnekaartidest sai ettevõtja ja Skorpioni Julgestusteenistuse ASi nõukogu esimees Rein Kilk teada esimesel Ameerika reisil 14 aastat tagasi. Eestisse oli tollal väga kallis helistada. Tavakaugekõnede valimisel oli alternatiiviks kõnekaart, millega oli vaja kaks lisanumbrit valida, kuid kõned olid oluliselt odavamad. ?Eestis pole imelikul kombel sellised kaugekõnekaarte kasutatud ja paljud ei teagi, kuidas odavamalt helistada,? ütles Kilk. ?Eestis on olemas Säästukaart, millega säästad igalt ostult mingid protsendid, samamoodi töötab ka kaugekõnede telefonikaart.?
Kilgi arvates palju inimesed ei pruugi kõnekaarti kasutada, sest on olemas inimesed, kes valivad kallima ja mugavama mooduse, kuid ka neid, kes on valmis odavama kõne puhul paar numbrit ette valima ja niiviisi kõneminutilt säästma. ?Samas kui tehakse vaid kiire kõne, mis kestab vaid mõne sekundi, siis pole kõnekaardil suurt mõtet,? lisas Kilk. ?Kui tahad pikemalt rääkida, siis kõnekaardiga võid end juba rahulikumalt välja sirutada ja kauem juttu ajada.?
Skorpioni Julgestusteenistuse ASi juhatuse liige Ivar Lahi sõnul saab veebruari jooskul Inglise telekommunikatsioonifirma Primus Telecommunication odavkõnekaartidest teada Skorpioni klientuur ja alles märtsis tullakse kaartidega turule. Kaugekõnekaardid on Lahi sõnul plaanis panna müügile bensiinijaamadesse, postiasutustesse ja hotellidesse. Lahi nägi võimalust osta tulevikus kõnekaart lennujaamast viimasel hetkel enne lennuki lahkumist, kuid ka lisada kaarte reisibüroode kaudu reisijate pakettidesse. ?Müügile tuleb kaks kaarti, üks Eestist välismaale helistamiseks ja teine välismaalt Eestisse helistamiseks ning ka välismaasisesteks kõnedeks,? ütles Lahi. ?Vahet pole, kas kõnekaarti kasutades helistatakse mobiil- või tavatelefonilt, hinnad on ikkagi kordades madalamad, väike hinnavahe võib tekkida sellest, millisest operaatorvõrgust kõne läbi läheb.?
Lahi näeb kõnekaardi kasutajates esiteks vanemat generatsiooni, kes helistavad välismaale oma lastele, sugulastele ja tuttavatele. Teine sihtrühm on ärimehed, kes lähevad reisima ja samamoodi välismaa ärimehed, kes peatuvad Eestis. ?Meie mõte on areneda Eestisse, Lätti ja Leetu ning sealt edasi Venemaale ning müüa Eestis 10 000 kaarti kuus,? lausu Lahi. ?Näiteks Kopenhaagenis, kus on turul mitmeid kõnekaardipakkujaid, müüakse kuus 200 000 kõnekaarti.?
Skorpionis on kõnekaarte katsetatud juba mõnda aega firma Venemaa kontoritega suhtlemiseks. Lahi sõnul on kõnekaardiga helistades side kvaliteetsem kui Venemaa sideoperaatoritel. ?Millegipärast roaming-sideoperaatorite kõned Venemaal hakivad ja vilistavad, kuid kõnekaartide juures pole seda täheldanud,? lisas Lahi.
Roaming-hinnad on Lahi sõnul väga kõrged. Kui Tallinnast Tartusse helistada, siis on kõneminut krooni kandis, kuid juba Soome kõnet valides tuleb maksta ligi 7 krooni minuti eest. ?Kui keegi läheb soojale maale reisima, siis reisikulud võivad minna sama kalliks kui reisil telefoniga rääkimine,? ütles Lahi. ?Hiljem saad arve ja siis mõtled, et teine kord oled targem.? Roaming?u puhul toob halva küljena välja Lahi täisminutite lugemise. Kui numbrit valides ei saa vastajat kohe kätte või ei kuule hästi, siis valid uuesti, aga alustatud kõne tähendab ühe minuti kadumist ja võib maksta vastavalt sideoperaatorile mitukümmend krooni. ?Vanasti loeti veel mõnes kohas kolme minuti kaupa,? lisas Lahi.
Kaugekõnekaardi teeb mõnes mõttes ebamugavaks asjaolu, et lisaks soovitud numbrile peab valima lisaks kaks numbrit ? üks on kohaliku kõnekeskuse number ja teine on kood kaardi tagaküljelt. ?Primus Telecommunication on numbrite valimise lihtsustamiseks teinud revolutsioonilise uuendusega telefonid, millel on nupp, kuhu vajutades valitakse automaatselt kõnekeskuse kood,? lausus Lahi. ?Piisab vaid otsida mälust soovitud number ning vajutada Primuse telefonil spetsiaalset nuppu.?
Primuse telefonid, mis tulevad müügile märtsis koos kõnekaartidega, ei erine tavalistest mobiiltelefonidest, kuid analoogidega võrreldes on odavamad ja töötavad kohalike mobiilioperaatorite kaartidega.
Autor: Lauri Levo
Seotud lood
Mart Poomi Jalgpallikool kutsub nii kogukonnaliikmeid kui ka jalgpallisõpru kaugemaltki panustama, et Männiku treeningbaasi uus kilehall saaks püsti veel 2024. aasta sees.