Maksuamet nõuab ettevõtte võlad omanikult välja
Maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juhataja Raul Siem kommenteeris, et makseraskustesse sattunud ettevõtete juhtidele ja omanikele tehtavate vastutusotsuste puhul on peamiseks eesmärgiks tuvastada vastutava isiku tahtlus või raske hooletus.
Vastutusotsuses kohustab maksuamet ettevõtte juhte ja omanikke eraisikuina maksuvõlgu tasuma. Sellise otsuse tegemiseks piisab, kui ettevõte jääb võlgu kolmeks kuuks ja pole ka vara, mida müüa.
?Oleme antud meetodit kasutanud seni suhteliselt vähe, kuna praktika on kujunemisel,? märkis Siem. Märtsi esimeseks pooleks oli vastutusotsuseid tehtud kolmel juhul ligikaudu viie miljoni kroonises summas. Neljas juhtumis oli kohe-kohe tulemas lisa nelja miljoni krooni näol.
Täna läbivad vastutusotsuse analüüsi kõik maksuotsused, mida ettevõtted ei suuda täita. Kõigil juhtudel kujuneb põhiküsimuseks, kas maksu- ja tolliamet suudab juhtide süüd maksuvõla tekkimises tõestada ka kohtus.
Mullu maksu- ja tolliametilt vastutusotsuse saanud ettevõtte omanik, kes ei soovinud oma nime avalikustada, rääkis teda aasta pärast pankroti raugemist tabanud üllatusest. Maksuamet kutsus mehe välja ja teatas, et nüüd tuleb maksuvõlad tasuda kahel eraisikul. Nendeks olid ettevõtte juht ja omanik. ?Sain teada, et pean kuu aja jooksul maksma 4,5 miljonit krooni,? ütles mees.
Kuna sellist raha kuskilt võtta polnud, otsustas pankrotistunud ettevõtte omanik müüa talle kuuluva kinnisvara. ?Maksuamet aga ilmselt jälgis mind ja nõudis veel enne vastutusotsuse täitmise tähtaega minu pankroti väljakuulutamist,? rääkis ta. Kohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata. Samas tühistas maksu- ja tolliameti keskasutus ka vastutusotsuse ja käskis Põhja maksukeskusel uue otsuse teha.
Eelmiseks kolmapäevaks polnud uut vastutusotsust veel tehtud ega teatatud ka maksuasja lõpetamisest. ?Ei julge elada, ei julge midagi ette võtta ega midagi osta,? kirjeldas endine ettevõtja oma tundeid ja piiranguid, mis teadmatusega kaasnevad.
?Olen sellist vastutusotsust käes hoidnud,? lausus advokaat Kersti Kägi. Ta lisas, et seda ei vaidlustatud ja maksuamet läks tegevuse lõpetanud ettevõtte omaniku vara kallale. ?Põhimõtteliselt võib olla isegi maksuameti eesmärk pankrotti mitte menetleda, kohus küsib selle eest raha,? sõnas Kägi. ?Odavam ja lihtsam on sundtäitmise tähtajad üle lasta ja teha vastutusotsus.?
Advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Co advokaat Indrek Veso kommenteeris, et ühe võlausaldaja eelistamine teisele on absurdne. Praegu on tekkinud olukord, kus maksuametil on kasulik pankrotid raugeda lasta, et teistest võlausaldajatest vabaneda. ?See läheb vastuollu põhiseaduse ja võrdse kohtlemise nõudega,? sõnas Veso.
Veso rääkis, et praktikas pole ülejäänud võlausaldajatel võimalik pankrotiprotsessist mööda minna. Pankrotipessa tagasi võidetud vara jagatakse kõigi võlausaldajate vahel ja kui juhtide ning omanike varast ei piisa, kannab igaüks kahju.
Advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Co pöördus selguse saamiseks õiguskantsleri poole. Õiguskantsler leidis, et ettevõtete juhtidelt ja omanikelt maksuvõlgu välja pumpama asunud maksuamet pole ülejäänud võlausaldajatega võrreldes eelisseisundis. Ta avaldas imestust, miks vastutusostuste põhiseaduse vastasuse küsimus on üldse üles kerkinud.
Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder kommenteeris, et maksuameti nipp pankrotiprotsessist mööda minna on talle uudne. ?Kuulen esimest korda,? lausus Teder. ?Praegu on üldine loogika, et väljaspool pankrotiprotsessi võlgasid sisse nõuda ei saa.?
Teder tunnistas samas, et Riigikogus teise lugemiseni jõudnud äriseadustiku muudatused laiendavad pankrotiprotsessist möödamineku võimalusi. Kui võlg on tekkinud ettevõtte juhi süül ja ettevõte ise maksevõimetu, saab uue seaduse järgi enne pankrotiprotsessi algust võla loovutada. ?Täiendavat helesinist toru ei tohiks lasta konstrueerida,? märkis Teder ja lisas, et sellise seadusemuudatuse jõustudes ei nõustu keegi enam ettevõtteid juhtima.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens rääkis, et võlausaldajad on kogu aeg saanud kahjusid otse ettevõtte juhtidelt sisse nõuda. ?Juristid on seda võimalust kogu aeg teadnud,? sõnas Volens.