Eesti ettevõtetele on iseloomulik, et IT-tegevused pole kaardistatud, ei tehta riskianalüüse ning investeeringute tasuvust jälgitakse liiga vähe.
Jõudsin sellisele järeldusele, uurides oma magistritööks erinevatest tahkudest ettevõtete infotehnoloogialast käitumist. Küsitlusest selgus, et 34% ettevõtetes jälgitakse IT-investeeringute tasuvust osaliselt, 44% ettevõtetes ei tehta seda üldse.
Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli infotehnoloogia valdkond, mis elas ettevõttes eraldi nagu mingi sisemine teadusasutus, kus askeldasid valgetes kitlites ja prillidega mehikesed, siis täna on sellest saanud ettevõtte üks olulisemaid äriinstrumente. Ent nii, nagu ei tõsta ettevõtte lihtsalt niisama näiteks palgakulusid, pole mõistlik moe pärast ka infotehnoloogiasse investeerida.
Koju arvutit soetades küsib inimene reeglina nõu oma tuttavatelt, poemüüjalt ? ta tahab teada, kas ta saab ikkagi vajaliku ja kvaliteetse kauba võimalikult soodsa hinna eest. Ettevõtetes ei läheneta infotehnoloogiaga seonduvale kahjuks nii põhjalikult. Paljud Eesti ettevõtted ei anna endale aru, et arvuti- ja serveripark pole ettevõttes vajalik ainult e-kirjade saatmiseks ja lugude kirjutamiseks, vaid see on kasumi teenimise vahend.
On oluline mõista, et uue tehnoloogia soetamine ja selle hooldamine on tavaline investeering, mis tehakse mingi strateegilise eesmärgi saavutamiseks ja see peab ennast tasa teenima. Pahatihti kulutab ettevõtja aga selleks ülemäära palju raha ning pärast ei oska soetatud varaga midagi peale hakata. See on sama kui pakiautot vajav inimene soetaks endale vormelisõiduki.
Samas paljud ettevõtted kardavad erinevaid IT-lahendusi soetada. Põhjus eelkõige see, et ettevõtte juht ei saa aru, mida mingi tehniline lahendus võimaldab ning kui lühike on selle investeeringu tasuvus.
Mida siis teha? Kõigepealt oleks vaja välja selgitada, mida tahetakse saavutada. Erinevad uuringud ja kogemused näitavad, et reeglina otsustab IT-investeeringute üle ettevõtte IT- või arendusjuht. Tema teeb juhatusele enamasti ülevaate ja ettepanekud, mille järgi peavad teised inimesed otsuse langetama.
Tegelikult tuleb otsuse tegemisse kaasata rohkem ettevõttes äripoole eest vastutavaid inimesi ja nõukogu, sest ka IT-investeeringute vajadus tuleneb ju eelkõige ettevõtte strateegilistest eesmärkidest.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.