Kes jääb pildile?

Artikkel

- Uudised
- Janek Mäggi
- 5. aprill 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes jääb pildile?
Seltskonnapress vajab pilti selle sõna laiemas tähenduses. Pildi saamiseks on kaks võimalust (ja parem on, kui täidetud on mõlemad): üritusel toimub mõni visuaalselt efektne atraktsioon (nt Raoul Kurvitza performance); ja üritusel osalevad tuntud ja huvitavad inimesed, kelle tegemiste vastu on avalikkusel laiem huvi.
Atraktsiooni loomisega on lihtsam seetõttu, et esinejad saab palgata ? on vaja lihtsalt teha põnev valik ja see ellu viia. Kuidas aga saada üritusele prominentsemad kliendid, või kui selliseid väga pole, mõned muud toredad ja tähtsad inimesed, keda pressile meeldiks pildistada?
Esimene soovitus on, et n-ö valveprominente üritusele kutsuda pole mõtet. Põhjus on selles, et valveprominendid (kui külalised ja avalikkus võtab mõnd peokülalist sellisena) ei loo üritusele usaldusväärsust ja jätavad enda varju ka peoperemehe.
Ettevõtte seisukohalt on ju oluline, et just oma juhist saaks prominent. Üritus on üks selline võimalus. Siis peab temal olema võimalus särada oma sõprade ja partnerite taustal.
Selleks tuleb seltskonnaajakirjaniku ja -fotograafi elu võimalikult lihtsaks teha. Näiteks tutvustada, kes sellel üritusel kõige tähtsamad inimesed on ja miks. Ka meedia on tüdinud ühtedest ja samadest nägudest.
Ettevõttega mitteseotud superstaarid võivad varju jätta vahel ka peoperemehe enda. On sellel mõtet? Turunduslikus mõttes mitte.
Pressi kutsumisega üritusele tuleb kindlasti arvestada, et sellest hetkest alates on tegemist avaliku üritusega. Kui kutsute ühe koostööpartneri, aga jätate teise, tema konkurendi kutsumata, võib ta lehest pilte sirvides olla kaunis solvunud, ja enamasti on ka.
Avalikule üritusele võib aga saata julgelt rohkem kutseid kui kohti, sest enamasti saavad tulla ikkagi vaid pooled kutsustest, kui sedagi. Aga kutse teeb meele rõõmsaks ka neil, kes ei tule.
Kui aga ettevõte on korra juba kutsunud oma üritusele mõne valveprominendi, siis on oht, et nad tunnevad ennast väga häirituna, kui neid uuesti ei kutsuta.
Valveprominentide kohalesaamine pole mingi raskus, sest enamasti nad tulevad hea meelega. Pidudel meeldib käia paljudel inimestel. Restoranis pead oma arve eest ise maksma, ööklubis samuti. Aga pererahva lauas kontvõõrana head ja paremat mekkida: kes ei tahaks?
Küsimus ei ole niivõrd selles, kes su peol on, vaid miks ta sinu peol on. Lennart Meri sobis Hans H. Luige pulma ehtima suurepäraselt: peretuttav ja isa hea sõber ikkagi. Läbimõelud elegants ja siduvad detailid annavad loomulikult palju juurde. Väärikad ja lugupeetud inimesed ehivad iga üritust.
Valveprominent on ikka selline isehakand suurus. Iga kirjanik ei ole Jaan Kross või Beti Alver, olgu ta hetkel sama tuntud või vahest tuntumgi kui need klassikud.
Meedia loodud müüdid püsivad esikaantel ju ainult siis, kui neid kogu aeg köetakse. Valveprominent (kes sageli on poliitik, aga mitte alati) peab kogu aeg valvama, et püsiks pildil. Kuulsaks saadakse hetkega, suureks pika eaga. Külaliste puhul on suurus tähtsam kui kuulsus.
Hetkel kuum