• OMX Baltic0,07%293,65
  • OMX Riga0,06%913,87
  • OMX Tallinn−0,09%1 960,66
  • OMX Vilnius0,1%1 232,15
  • S&P 5000,09%6 638,21
  • DOW 300,02%46 150,35
  • Nasdaq 0,26%22 529,87
  • FTSE 100−0,12%9 216,67
  • Nikkei 225−0,57%45 045,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,09
  • OMX Baltic0,07%293,65
  • OMX Riga0,06%913,87
  • OMX Tallinn−0,09%1 960,66
  • OMX Vilnius0,1%1 232,15
  • S&P 5000,09%6 638,21
  • DOW 300,02%46 150,35
  • Nasdaq 0,26%22 529,87
  • FTSE 100−0,12%9 216,67
  • Nikkei 225−0,57%45 045,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,09
  • 14.04.05, 12:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gazprom hädas Türkmenistani valitsusega

Gazprom alustas kolmapäeval hädakõnelusi Türkmenistani valitsusega, et lõpetada embargo maagaasitarnetele, teatas FT.
Türkmenistanil on sõlmitud Gazpromiga leping 7 miljardi kuupmeetri maagasi tarneteks käesoleval aastal. Samas arvatakse, et aastased tarned kasvavad järgmise kolme aasta jooksul kuni 70 miljardi kuupmeetrini.
Kasvav nõudlus maailma energiaturul annab võimaluse hinna üle kauplemisel, mistõttu 1000 kuupmeetri gaasi eest tahab Türkmenistani valitsus saada 58 dollarit, mida on 30% enam kui varem Gazpromiga kokku lepitud. Kui venelased ei olnud nõus kõrgemat hinda maksma, kehtestas Türkmenistan neli kuud tagasi Gazpromile embargo.
Samas arvavad analüütikud, et Nijazov mängib ennast ise nurka. ?President Nijazov, kellel on vähe sõpru, mängib praegu ohtlikku mängu,? ütles Oxfordi Energeetikauuringute Instituudi analüütik Jonathan Stern ning lisas, et sellise mehega, kes keset talve gaasitarned katkestab ja 30% kõrgemat hinda nõuab, ei taha keegi tegemist teha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuigi Türkmenistan on ainus Kesk-Aasia vabariik, kellel on välja arendatud gaasimaardlad, võib Gazprom otsida alternatiive Kasahstanist ja Usbekistanist.
Euroopa gaasitarnetest 44% tuleb Venemaalt, millest omakorda enamus Gazpromilt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele