Digitaalne videopleier mahub taskusse

Eesti kaubandusvõrku on jõudnud uued ja huvitavad seadmed, milles on tavalisele välisele kõvakettasahtlile lisatud multimeediaseadme omadused.

Ilma kõvakettata multimeediaseade maksab 2000 krooni. Lisaks on vaja andmete salvestamiseks sülearvuti 2,5tollist kõvaketast. Portaali hinnavaatlus.ee andmetel maksab odavaim uus 20 GB mahutav kõvaketas 1225 krooni, kalleim 80gigabaidine kõvaketas aga 2200 krooni. Kasutatud sülearvutikettad on veelgi soodsamad.

Komplektis on kaugjuhtimispult, erinevad audio-videokaablid ning voolujuhe. Arvutiga ühendades ja seadmesse faile kopeerides saab seade vajaliku voolu USB-liidese kaudu ja välist voolu­allikat pole tarvis.

Seade saab hakkama nii MP3 formaadis muusika esitamise, filmiklippide mahamängimise kui ka digipiltide näitamisega teleekraanil. Ka võib seadme kõvaketast kasutada failide transportimiseks või varukoopia hoidmiseks. Kasutades seadet televiisori külge ühendatuna, näeb kasutaja küll seadmele tundmatu faililaiendiga failide katalooge, kuid faile endid ei kuvata.

Kataloogipuus liikumiseks tuleb kasutada kaugjuhtimispulti. Üles-alla liikumine käib nooleklahvidega, valikute tegemine aga Enter-nupuga.

Seade tunnistab Windowsi maailmas enamlevinud kõvaketta failisüsteeme FAT ja NTFS. Seega: uuendades sülearvutit ja paigutades sinna uue kõvaketta, saab vana kõvaketta kerge vaevaga kasutusele võtta multimeediaseadmes.

Kui seade USB-kaabli abil arvutiga ühendada, tekib arvutisse uus ketas. Seadme miinuseks on, et kasutatav kõvaketas peab ilmtingimata olema eelnevalt formaaditud. Paigutades tuttuue ketta seadmesse ja ühendades USB-kaabli teel arvutiga, ei tunne Windowsi operatsioonisüsteem lisatud kõvaketast ära.

Seadet on tänu väikestele mõõtudele ning lisavarustusena müüdava auto sigaretisüütajasse käiva adapteri abil võimalik kasutada ka autos filmide vaatamiseks. Päris videomaki asendajat temast ei ole, sest puudub saadete salvestamise funktsioon, aga videopleierist on uus seade omaduste poolest tugevasti üle.

Digitaalse multimeediaseadme kasuks räägib siiski seadme enda väike mõõt. Peale selle ei ole vaja kassettidega jännata.

Kui eeldame, et keskmine film on 90 minuti pikkune ja üks film 700 MB suurune, siis 80 GB kõvakettale mahub peaaegu 120 filmi. Samaväärne kogus filme VHS-kassettidel mahuks ära 60 kolmetunnise kasseti peale.

Autor: Alar Pardla