Eestis pankrotistub aastas iga kahesajas ettevõte

Krediidiinfo Eesti pankrottide uuringust selgus, et aastas pankrotistub keskmiselt 0,5 protsenti ettevõtetest ehk iga kahesajas.

Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 436 ettevõtte maksejõuetus, sealhulgas 230 pankrotti. Võrreldes 2003. aastaga vähenes pankrottide arv Eestis 2004. aastal viie protsendi võrra.

Kuigi arvuliselt kuulutati kõige rohkem pankrotte välja Harjumaal, on pankrotistumise tase selles piirkonnas siiski keskmisest madalam. Suurima pankrotistumise määraga piirkond Eestis on Ida-Virumaa, kus ettevõtte tõenäosus pankrotistuda on kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt. Kõige harvem pankrotistuvad Järvamaa ettevõtted.

Tegevusalade lõikes on viimase kolme aasta kõige pankrotiohtlikumad valdkonnad tööstus, ehitus ning hotellid ja restoranid. Avaliku halduse kõrval on väikseima pankrotistumise tasemega tegevusaladeks mäetööstus, põllumajandus ja kalandus.

Pankrotiettevõtete bilansse analüüsides selgus, et pankrotistunud ettevõtetel on maksu- ja tolliameti ees tunduvalt rohkem pikaajalisi võlgnevusi kui tavaettevõtetel. Koguni 30 protsendil 2004. aastal pankrotistunud ettevõtetest esinesid märkimisväärsed maksuvõlad juba enam kui kaks aastat enne pankroti välja kuulutamist.

Lisaks pikaajalisele maksuvõlale viitab pankrotiohule ka negatiivne omakapitali tase, suur kahjum viimasel aastal, normaalsest selgelt madalam likviidsus ning lühiajaliste kohustuste märkimisväärne suurenemine.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr keskmisest madalam - 48 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige väiksem on pankrotistunud ettevõtete osakaal Hispaanias - vaid 2 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige rohkem on pankrotte aga Luksemburgis, kus iga 10 000 ettevõtte kohta on 280 pankrotti. Lätis ja Leedus on vastavalt 56 ja 112 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.

Autor: Gert D. Hankewitz