Kuumsuitsuahjus valmib liha kõige kiiremini

Kuusikul elava Kalle sõnul on ühesüsteemse suitsuahju ehitamine kõige lihtsam ja liha valmib seal kõige kiiremini.

Tuleb laduda tellistest või silikaadist nelinurkne torn, kõige alla küttekolle. Küttekolde seinad tuleb teha ?amottkividest, sest need kannatavad kõige paremini kuumust.

Küttekolde peale tuleb asetada tugev rest ja resti peale laotakse maakivid sarnaselt saunakerisega, siis ei käi tuli otse valmistatavale peale.

Kui liha on enam-vähem valmis, võiks jätta selle umbes tunniks süte kohale küpsema, aga siis ei tohi kuumust enam väga palju olla.

?Sellise ahju miinuseks ongi see, et kogu aeg tuleb suitsuahju juures passida ja tulesäädmine ja suitsuga möll on omajagu kunst,? leiab Kalle.

Endise Tallinna Tuletõrjeühingu korstnapühkijate ja pottseppade baasil loodud OÜ TVTÜ Teenus juhatuse liikme Jüri Trööbi sõnul pole suitsuahjude ehitamine eestlaste seas eriti populaarne. ?Kuna inimesed on mugavad ega viitsi ehitusega jännata, eelistatakse pigeb ostetud grille. Lähed poodi ja samal päeval saad juba liha tossutada,? ütles Trööp.

Aastas ehitab TVTÜ ca kümmekond suitsuahju ja seda peamiselt suvel. Talvel aga teenib ettevõte ahjude ümberehituse pealt. ?Kuna meie 30aastase kogemusega pottsepad teevad töid alates korstna ladumisest kuni küttekoldeni välja, siis tööpuuduse üle me kurta ei saa,? nentis Trööp. Ta lisas, et järjekord on ukse taga. Suitsuahju ehitus maksab ca 11 000 krooni. Hinna sisse kuuluvad kõik tööd alates vundamendi tegemisest. Kuna paljud ahjud on aga paraku valesti ehitatud, tuleb ümberehituse eest käia välja sama suur summa, nentis Trööp.

Suitsutamiseks kõlbab ükskõik milline vaiguvaba puit. Näiteks lepp, kask ning õunapuu. Tahmast hoidumiseks võib põletusmaterjalilt eemaldada koore. Kasutatakse ka märgi puid või hoopis puulehti, kuid need tekitavad ülearust tahma ja niiskust. Kasutatakse ka saepuru.

Samas räägitakse, et niisket puud ei tohi ahju panna, teised aga väidavad, et mõne ahju puhul on just toores puit ja lehed vajalikud, sest kuumus on suur ja niiskust on hädasti vaja. Seega ühtset reeglit ei ole. Ahju tuleb tunda ning teada, mida ja kuidas selles teha saab.

Kahesüsteemse suitsuahju puhul võib ahju kütmisruumi kütta alt kas või kuusepuuga, sest suits juhitakse korstnast välja. Sutsutusruumi põhja, kuumadele kividele, mille peal veidi kõrgemal asuvad kala- või liharestid, aga pannakse lehtpuulaastud.

Ühesüsteemse suitsuahju korral, kui tuli asub otse liha all, tuleb aga kohe kütta vaid lehtpuuga. Kindlasti ei tohi kuusepuuga kütta, mis jätab lihale juurde kõrvalmaitse ja ajab vaiku välja.

Suitsutamisel tuleb hea lõpptulemuse tarbeks ahju tööre?iimi põhjalikult tunda. Vorsti valmistamine nõuab ühtlast, väga madalat temperatuuri, mida mõne ahju puhul on võimatu tagada, kana suitsutamiseks on vaja aga kõrget temperatuuri, mis nõuab ühtlase intensiivsusega leegiga põlemist.

Vältida tuleb kõrget kuumust suitsutamise alguses, muidu tekib pealt kõrbenud, kuid seest toores (läbi suitsutamata) toode. Oluline on ahju kasutamisel suitsutuskambrisse siseneva kuuma suitsu hajutamine selliselt, et kambri erinevates servades oleks temperatuur enam-vähem ühesugune (ei tohi tekkida olukorda, kus ühes servas kõrvetab, teises servas aga külmetab).

Kalamehed teavad rääkida, et kala suitsutamisel võiks kasutada vesiheina ja raudnõgeseid. Pidavat andma kalale hea meki ja ilusa värvi.

Kui ahi juba ükskord valmis, tekivad kasutamise käigus ka kogemused ning kindlasti tuleb värsket ahju pisut kõpitseda ? kerist kohendada, suitsu hajutamist parandada, rasvapanne kasutada jne.