Tiit Saare ?Eesti lipp, Eesti vapp? annab pildi meie riigisümboolika kujunemisest.
?Lipp on eelkõige sümbol, mis väljendab värvide ja lihtsamate kujundite kaudu selle maa ajalugu, loodust, pühaks peetavaid väärtusi ja aateid,? kirjutab autor sissejuhatuses.
Raamatus annab Tiit Lääne köitva ülevaate põnevast vapisaagast, samuti loob ta pildi Eesti lipu ajaloost, sinise, musta ja valge ning vapilõvide ajaloolisest sümboolikast teistes maades ning meie riigisümbolite kujunemisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vanaaja Euroopa täiuslikem lahingulippude süsteem kujunes välja Roomas, märgib autor. Eraldi peatub ta lippudel Eestimaal. Ei ole teada, kas muinasaja eestlased lipulisi sümboleid tundsid. Ristilipu tõid Eestisse 13. sajandi algul ristisõdijad. Järgnevatel sajanditel said eestlased näha mitmesuguseid lippe ? Vene tsaaririigi, Taani, Rootsi ja Poola kuningate omi. Esimese Eesti linnana sai oma lipu Tartu 1584. aastal. 1607. aastast on teada Tallinna kuue sini-valge triibuga lipp.
Eestimaa ja Liivimaa trikoloorid panid aluse ka eestlaste lipukultuurile. Pärast 1881. aasta suvel ilmunud Jaan Bergmanni luuletust ?Eesti lipp? kujunesid arutluste tulemusena välja meie lipu värvid ? helesinine, must ja valge. 4. juunil 1884. aastal õnnistati sinimustvalge lipp Eesti lipuna, kuigi see kuulus EÜSile.
Sinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvuslikku väärikust rõhutavale mulgi kuuele. Must on ka muld, mida eesti talupoeg haris. Valge pidi sümboliseerima rahva püüdlemist valguse pole. Samuti nähti valges kaskede koort, eesti neiu põskede värskust ja kahte puhtuse päeva: laupäeval läheb eestlane sauna, pühapäeval aga kirikusse, et puhastada ennast hingeliselt.
Raamatu ?Eesti lipp, Eesti vapp? on huvitavalt illustreerinud Kristina Reillener ja kujundanud Anne Linnamägi.
Autor: Tiina Kolk