• OMX Baltic−0,9%299,68
  • OMX Riga−0,8%879,8
  • OMX Tallinn−0,33%2 056,64
  • OMX Vilnius−0,05%1 191,95
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,33%8 814,5
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • OMX Baltic−0,9%299,68
  • OMX Riga−0,8%879,8
  • OMX Tallinn−0,33%2 056,64
  • OMX Vilnius−0,05%1 191,95
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,33%8 814,5
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • 05.09.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lihtne moodsus ehk funktsionalism

Veel mõnikümmend aastat tagasi ei osanud mina küll arvata, et kunagi tuleb kätte aeg, kus tellitakse nii suures ulatuses ?uue mööbli? restaureerimist. Õnneks ei ole see siiski saepuruplaadist ja puidutekstuurilise paberiga üle kleebitud seinasektsioon.
Uued ja moodsad mööblistiilid nagu art deco ja funktsionalism jõudsid Euroopast Eestisse 1920. aastatel. Aeg oli sobiv, sest noor Eesti riik oli majanduslikul ja vaimsel tõusuteel. Otsiti Eesti oma rahvuslikku mööblistiili. Arhitekte suunati riigi kultuuripoliitika õhutusel joonistama mööblit Eesti kodudele nii linna kui ka maale. Kopeeriti ja stiliseeriti rahvakunsti elemente.
Eeskujud olid küll olemas, aga paraku tellisid ?Eesti stiilis? mööblit ainult seltsid ja ühingud, sisustati mõned lokaalid ja näidiskorterid. Loodetud edu laia tarbijaskonna vajaduste rahuldamiseks jäi tulemata. Põhjuseks ilmselt sellise mööbli unikaalsus ja sellest tulenev suhteliselt kõrge hind.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olukorra päästis uus moodne stiil, mida tema lihtsuse tõttu hakati funktsionalismiks nimetama. Nii nagu uute stiilidega ikka, avalduvad need esmalt arhitektuuris ja siis jõuab järg tarbekunsti kätte. Selle stiili puhul toimus kõik väga kiiresti, sest arhitektil oli kombeks projekteerida maja ja joonistada kohe ka sisustus. Funktsionalismi eesmärgiks olid lihtsad vormid, tehnoloogiliste uuenduste ärakasutamine ja sellest tulenevalt madal hind ning toodete kättesaadavus kõikidele sotsiaalsetele klassidele.
1920. ja 1930. aastatel joonistasid mööblit parimad arhitektid nagu Olev Siinmaa, Anton Soans, Herbert Johanson, Erich Jacoby ja paljud teised. Algselt stiilsetesse ?funkvilladesse? mõeldud mööbel saavutas väga kiiresti populaarsuse ja sellega hakati sisustama nii linnakortereid kui ka maamaju.
Mugavat istemööblit on sellest ajast kahte tüüpi. Üleni riidega kaetud puitkarkassil ?tigudiivan? ja tugitoolid, mis oma välimuselt tõepoolest tigu meenutavad. Puutööstused valmistasid aluskarkassid ja sadulsepatöökojad polsterdasid need. Pehme istumise tagasid vedrud ja mererohi. Tänapäeval on sellise mugava diivani taastamine traditsiooniliste materjalidega üsna kulukas, kuid tulemus väärib seda. Muidugi eeldusel, et tööd teevad oma ala meistrid. Töö hind koos polsterdusmaterjalidega on 10 000 ? 14 000 krooni. Katteriide kulu on 6?8 meetrit, hea kvaliteedi tagab hind alates 400 krooni ühe meetri eest.
Teine pehme mööbli tüüp on ?raadiotool?. Nii nagu nimigi vihjab, on see mööbel sobiv mõnusalt raadio kuulamiseks. Kaarjad käsitoed ja jalgade toetuseks madal tumba. Eks siis oli see aeg käes, kui raadio tuli pea igasse kodusse, aga oli sedavõrd haruldane tehnikaime, et teda kuulati tähelepanelikult jõudehetkedel.
Mõlemat tüüpi istemööbel on tänapäevagi mõistes modernistlik ja kaasaegse mööblikujunduse trend kasutab paljuski ära selle ajastu vormivõtteid.
Samavõrra värskelt ja moodsana mõjuvad 1920.?30. aastate diivanilauad. Elegantsemad nendest meenutavad kelluka kuju. Lauaplaadi kaunistamiseks kasutati sobitatud tekstuuriga pähklivineeri. Kui ajapikku on see kannatada saanud, siis ei maksa meelt heita. Head restauraatorid oskavad kahjustused osavalt taastada ja pärast poleerimist mitmete lakikihtidega taastub endisaegne kaunis muster lauaplaadil.
Söögitoa sisustusse kuulus suur ümar laud koos toolidega ja puhvetikapp. Tänapäeval on selline söögilaud antiigipoodides vägagi otsitud mööbliese. Põhjus on selles, et lauda saab vaheplaatidega pikendada, siis võib korraga 12 inimest pidulikku õhtusööki nautida.
Puhvetid on tavaliselt kaheosalised. All kapp ustega, millest keskmine tavapäraselt pähklivineeriga mustrisse sobitatud ja enamikul juhtudel laineline, nii nagu sama ajastu riidekappide keskmine paneel. Alumine kapp oli mõeldud taldrikute-vaagnate hoidmiseks ja sisaldab endas sahtlit nugade-kahvlite jaoks. Kristalli ja portselani eksponeerimiseks klaasustega ülemine kapiosa on igal puhvetil veidi erinev.

Artikkel jätkub pärast reklaami

See on ka märk, et meistreid ja töökodasid oli mitmeid. Kõige haruldasemad on kumera klaasiga kapid. Veidi lihtsustatud variandil on kumerus saavutatud lihvitud klaasiribadega. Selle mööblistiili juures kasutatakse väga palju fasettklaasi (kaldnurga all lihvitud ääred), peeglit, klaasriiuleid.
Funktsionalistliku mööbli vormi tunnuseks on kumerad pähklivineeriga kaetud nurgad ja tammevineeriga küljed ja uksed. Sellisena on kujundatud voodiotsad, öökapid, riidekapid, raamatukapid, kapp-sekretärid ja veel palju erineva funktsiooniga mööblit. Algupärased käepidemed valmistati kunstsarvest või eboniidist (plastmassi eelkäija) ja on väärtus omaette, kui need on tervena säilinud.
Olles leidnud laia tarbijaskonna, püsis ?funkmööbel? muutumatuna tootmises kuni 1940. aastani, mil vabrikud ja töökojad natsionaliseeriti.
Autor: Mati Raal

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele