Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paki sihtkohta jõudmise kindlustavad õige pakend ja markeering

    Ehkki paki saatmisel tundub indeksi otsimine tüütu tegevusena, soovitab Baltic Logistic System Eesti müügijuht Tarmo Tael seda siiski teha, sest täpne aadress on saadetise kohaletoimetamiseks ülioluline. Olulisim komponent on seejuures indeks, mida kliendid n-ö optimeerida püüavad, kirjutades indeksi lahtrisse 1234 või 000.
    ?Indeks 1234 või 0000 ei ole optimeerimine, see tähendab logistikafirmale lisatööd, samas pikeneb saadetise kättetoimetamise aeg,? selgitab Tael.
    Postiindeksi järgi suunatakse saadetised alates koduterminalist õige adressaadini. Sorteeritakse kahes jaos, esimene jaotus Eesti terminalis, teine juba piiri taga jaotuseks valmis panekul.
    Kodumaised indeksid leiab Eesti Posti kodulehelt ?Tasub teada? alajaotusest. Välismaiste puhul aitab kauba vastuvõtja korrektset sihtnumbrit välja selgitada.
    NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht ütleb, et kõige sagedamini eksitakse selle vastu, et kaubad jäävad ühel või teisel põhjusel hoopiski markeerimata. Kui kaup on juba markeeritud, siis enamasti õigesti. ?Võib juhtuda, et markeering on pisut puudulik või näiteks on keelelistest eripäradest tulenevalt nimede või kohanimede kirjutamine vigane ja seetõttu raskesti mõistetav,? selgitab Leht. ?Samuti võib olla markeeringul ettevõtte kontori aadress, kuid tegelikult on kaup tarvis saata lattu, mis asub võib-olla hoopis teises linnas.?
    Nii on teenusepakkujale parim detailne markeering. ?Kindlasti ei tee liiga kontakttelefoni ja -isiku lisamine markeeringule, ning seda eriti juhul, kui tegemist on pisut raskesti leitava asukohaga,? lisab Leht.
    Tegelikult on aadressidesse ja indeksitesse puutuv aastatega paranenud. ?Paar aastat tagasi oli püsiv mure, et kliendid ei kirjutanud korrektseid aadresse,? mäletab Tael. ?Terminalitöötajad aga ka kõiki indekseid peast ei tea.? Täna on tase juba selline, et Eesti-sisestest indeksitest valed alla 5%.
    Peale aadressi tasub saadetist teele pannes lisada kontaktidesse ka kontaktisik, kes saadetise kätte peaks saama. Samuti tema mobiiltelefoni number. ?Lauatelefoni pole mõtet panna, kui kuller on juba ukse taga ning inimene lauanumbril ei vasta, on selge, et teda kohal pole ja saadetist üle anda ei saa,? selgitab Tael.
    Samuti ei ole logistikafirmal kasu firma üldnumbrist, millel vastab enamasti sekretär ? näiteks kui saadetisega midagi juhtub ja teenusepakkuja püüab ettevõttega kontakti saada. ?Lõuna-Eestis on juhus olnud, kus inimene on jätnud teate, et on ujumas ja üldnumber ei vastanud. Seetõttu jäi kaup jagamata,? räägib Tael.
    Peale aadressi püüavad kliendid optimeerida ka pakendamisel ja markeerimisel, sest seda peetakse kuluks. ?Pakendamine ei ole kulu, vastupidi, aitab kulu vältida,? selgitab Tael.
    Näiteks kaitseb korralik pakend saadetist teel ja tagab selle kohalejõudmise tervena, korrektne markeerimine aga õigeaegse õigele adressaadile jõudmise. Kindlasti ei ole pakend see koht, kus peaks kokku hoidma ja püüdma seeläbi ettevõtte kasumlikuks muuta. ?Pakendamine võib kogu logistikas maksta toote kohta ca 15 senti, märksa rohkem saab kokku hoida aga õige ostu, ladustamise ja marketingiga.?
    Sama meelt on Leht. ?Kui ikka transpordi käigus pakend muljuda saab ja kaubanduslik välimus kannatab, siis jääb see toode kaupluse riiulile oluliselt kauemaks kui konkurendi oma,? lisab Leht. Ehk tuleks kaup pigem pakendada tugevamasse pakendisse ja mitmekordselt kinni teipida, et kaitsta pakendi sisu välismõjude eest ja olla kindel kauba säilimises.
    Pakendi olulisus selgub näiteks liikluses, kui tuleb järsemini pidurdada ja koormaks on klaastaaraga kastid. ?Sellepärast on teenusepakkujal kohati lihtsam pakendada, sest ta teab, et saadetis on näiteks klaaspudelites ning õrn ja pakendab vastavalt sellele. Klient paneb pudelid teinekord lihtsalt kasti, kuid vedaja ei tea ette, millal ta järsult pidurdama peab,? selgitab Tael. Nii on Eestis tavaks eraldada kastis olevad klaaspudelid pelgalt papist nn ristidega, samas kui tootjad pakendavad need.
    Nii soovitabki Leht vähegi suurema tootmise korral pakkida kohe tehases või vahelaos, kasutades selleks spetsiaalseid just sellele tootele sobivaid pakkeliine. ?Logistikateenuse pakkuja on enamasti valmis tegema standardsemaid teenused, nagu pakendite alusele asetamine ja kiletamine, väikepakendite suuremaks kokku pakkimine ja vastupidi, tõlgete ja kasutusjuhendite lisamine,? selgitab Leht. Kokkuleppel teeb teenusepakkuja ka keerulisemaid pakendustöid.
    Kui endal jääb pakkimisoskusest vajaka, soovitab Leht näiteks pakkematerjalide müüjate poole pöörduda, kellel on vajalik oskusteave.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
TextMagic kasvatas poolaastaga müügitulu 30% Poolaastal saadeti läbi platvormi 137 miljonit SMSi
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.